Valminud on uus võrdlev uuring elektroonilisest hääletamisest aastatel 2005-2009. Uuring koostati Euroopa Ülikooli Instituudi teadlaste poolt koostöös Euroopa Nõukogu (CoE) ja Vabariigi Valimiskomisjoniga. 

Uuringu koos varasemalt samal teemal valminud töödega leiab siit. 

Vabariigi Valimiskomisjon peatas Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimehe volitused

30. novembril 2009 otsustas Vabariigi Valimiskomisjon algatada järelevalve Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimehe tegevusetuse üle volikogu istungi kokkukutsumisel. 1. detsembril  palus Vabariigi Valimiskomisjon linna valimiskomisjoni esimehel esitada selgitused, miks Paldiski Linnavolikogu istung on kokku kutsumata, miks on korraldamata linnavolikogu esimehe valimine ja mis takistab tal Vabariigi Valimiskomisjoni ning Harju Maakonna Valimiskomisjoni ettekirjutuse täitmist.

Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimees Kuldar Salumets esitas Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kaebus Riigikohtusse. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asus seisukohale, et Paldiski Linna Valimiskomisjon on Vabariigi Valimiskomisjoni ettekirjutuse adressaadina kohustatud ettekirjutust täitma ning tagastas seetõttu Kuldar Salumetsa kaebuse läbivaatamatult.

Vabariigi Valimiskomisjon leidis oma tänasel arutelul, et kuna Paldiski Linna Valimiskomisjon ei täitnud talle seadusega pandud ülesannet viia läbi volikogu esimehe valimine volikogu istungil, pidanuks linna valimiskomisjon oma vea võimalikult kiiresti parandama ja tegema kõik valimiskomisjonist oleneva, et volikogule saaks valitud esimees seaduses sätestatud nõudeid järgides. Samuti on linna valimiskomisjon oma 27. novembri otsusega jätnud rahuldamata  9 volikogu liikme taotluse volikogu istungi kokkukutsumiseks.

Järelevalve teostamise vajadus linna valimiskomisjoni esimehe tegevusetuse üle oli tingitud sellest, et seniajani pole linna valimiskomisjon ühtegi talle tehtud ettekirjutust täitnud ega volikogu esimehe valimist korraldanud. Paldiski linna elanike poolt demokraatlikult valitud volikogu töö peab aga saama võimalikult kiiresti käivitatud.

Lähtudes eelnevast otsustas Vabariigi Valimiskomisjon tunnistada kehtetuks Paldiski Linna Valimiskomisjoni 27. novembri otsus; peatada Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimehe Kuldar Salumetsa valimiskomisjoni liikme volitused ja esitada Kuldar Salumetsa poolt valimiskomisjoni otsuste mittetäitmise kohta väärteoteade politseile.

Vastavalt seadusele võib komisjoni otsuse kolme päeva jooksul edasi kaevata Riigikohtusse.

Valimiskomisjon jättis kaebuse rahuldamata

6. novembril 2009 esitas Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse Taira Aasa, kes vaidlustas Tallinna linna valimisjaoskonna nr 23 jaoskonnakomisjoni toimingud ning Tallinna Linna Valimiskomisjoni otsuse, millega jäeti tema taotlus rahuldamata. Kuna Vabariigi Valimiskomisjonile esitati kaebus seadust rikkudes hilinemisega, otsustas valimiskomisjon jätta kaebus läbi vaatamata.

Taira Aasa vaidlustas Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse Riigikohtus. Riigikohus leidis, et Vabariigi Valimiskomisjon peab tegema uue otsuse, kuna jättis hindamata , milline mõju kaebuse esitamise ajale võis olla kättetoimetamise nõuete rikkumisel ning asjaolul, et Tallinna Linna Valimiskomisjoni otsus oli vormistatud lihtkirjana ja selles puudus vaidlustamisviide.

Vabariigi Valimiskomisjon küsitles oma tänasel koosolekul kaebajat ning tema esindajat linna valimiskomisjoni kirja kättesaamise aja kohta. Kaebaja ning tema esindaja ütluste kohaselt ei tea nad, millal kirja kätte said. Kuna Vabariigi Valimiskomisjonil puuduvad täiendavad võimalused uurida kirja kättesaamise aega, otsustas komisjon kaebuse läbi vaadata.

Kaebaja arvates sai ta kõnealusest valimisjaoskonnast eeldatust vähem hääli, millest ta järeldas, et jaoskonnakomisjon on eksinud häälte ülelugemisel. Linna valimiskomisjon leidis, et hääletamissedelite teine ülelugemine oli korrektne ning ei pidanud seetõttu põhjendatuks Taira Aasa taotlust häälte veelkordseks ülelugemiseks.

Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebust täiendas kaebaja nimekirjaga valijatest, kes väidetavalt hääletasid valimistel Taira Aasa poolt. Seaduse kohaselt on hääletamine salajane, seetõttu ei ole võimalik väita, et keegi on kindlalt hääletanud tema poolt. Samuti ei ole võimalik valijal endal kinnitada, et ta hääletas kindla kandidaadi poolt. Kumbki väide ei ole hääletamise salajasusest tulenevalt kontrollitav. Seetõttu ei saa esitatud nimekirja arvestada tõendina selle kohta, et hääletamistulemused valimisjaoskonnas nr 23 oleks kindlaks tehtud seadusevastaselt.

Lähtudes eelnevast otsustas Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebus rahuldamata. Vastavalt seadusele võib komisjoni otsuse kolme päeva jooksul edasi kaevata Riigikohtusse.

Valimiskomisjon arutas Paldiski kaebusi

9. novembril 2009 toimus Paldiski Linnavolikogu istung, mille päevakorras oli volikogu esimehe valimine. Kolm päeva hiljem esitas volikogu liige Jaan Mölder kaebuse Harju Maakonna Valimiskomisjonile, milles ta taotles valimistulemuste kehtetuks tunnistamist. Kaebaja leidis, et hääletamine volikogu esimehe valimisel ei olnud salajane. Volikogu istungile oli tulnud niipalju külalisi, et ei olnud võimalik leida paika, kus oleks saanud segamatult hääletamissedelit täita.

Maakonnakomisjon leidis samuti, et hääletajatel puudus võimalus eralduda sedeli täitmise ajaks privaatsesse kohta ning rahuldas kaebuse. Ühtlasi tegi ta ettekirjutuse linna valimiskomisjonile korraldada uus volikogu esimehe valimine.

Seepeale esitas volikogu liige Kaupo Kallas kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile, milles taotles Harju Maakonna Valimiskomisjoni otsuse tühistamist. Kaebaja arvates vastas volikogu esimehe valimise protseduur Paldiski linna põhimääruses sätestatud korrale. Kõigil volikogu liikmetel oli võimalus saalist väljuda ja hääletada privaatselt. Samasisulise kaebuse esitas Vabariigi Valimiskomisjonile ka volikogu liige Eldar Toonverk.

Vabariigi Valimiskomisjon juhtis kaebuste arutamisel tähelepanu sellele, et kuigi kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja Paldiski linna põhimäärus ei näe ette, kuidas peab toimuma salajane hääletamine, oleks linna valimiskomisjon pidanud siiski jälgima, et hääletamise salajasus saaks tagatud. Hääletamise korralduse otsustab valimiskomisjon ja see peab vastama hääletamise salajasuse nõuetele. Samuti ei saa nõuda, et volikogu liikmed peaksid ise leidma võimaluse hääletamise salajasuse järgimiseks. Seega ei ole Paldiski Linnavolikogu esimehe valimine läbi viidud seaduspäraselt ning maakonnakomisjon talitas õigesti, kui tühistas linna valimiskomisjoni vastava otsuse.

Vabariigi Valimiskomisjon täiendas maakonnakomisjoni ettekirjutust linna valimiskomisjonile korraldada uus volikogu esimehe valimine hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast Vabariigi Valimiskomisjoni otsust.

Lähtudes eelnevast otsustas Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebused rahuldamata. Vastavalt seadusele võib komisjoni otsuse kolme päeva jooksul edasi kaevata Riigikohtusse.
 

Valimiskomisjon jättis kaebuse läbi vaatamata

Vabariigi Valimiskomisjonile esitas kaebuse Taira Aasa, kes vaidlustas Tallinna linna valimisjaoskonna nr 23 jaoskonnakomisjoni toimingud ning Tallinna Linna Valimiskomisjoni otsuse, millega jäeti tema taotlus rahuldamata. Nimelt sai kaebaja enda arvates kõnealusest valimisjaoskonnast eeldatust vähem hääli, millest ta järeldas, et jaoskonnakomisjon on eksinud häälte ülelugemisel.

 

Linna valimiskomisjon leidis, et hääletamissedelite teine ülelugemine oli korrektne ning ei pidanud seetõttu põhjendatuks Taira Aasa taotlust häälte veelkordseks ülelugemiseks. Kuna Vabariigi Valimiskomisjonile esitati kaebus seadust rikkudes hilinemisega, otsustas valimiskomisjon jätta kaebus läbi vaatamata. Vastavalt seadusele võib komisjoni otsuse kolme päeva jooksul edasi kaevata Riigikohtusse.

Valimiskomisjon arutas eelhääletamise seaduslikkust Sauel

Vabariigi Valimiskomisjonile esitas kaebuse valimisliidu „Kindlad tegijad – uus tulevik“ volitatud esindaja Jaan Kalbus, kes kahtlustas, et eelhääletamise ajal on Saue linna valimisjaoskonnas nr 1 ebaseaduslikult kasti lastud 105 hääletamissedelit ning taotles seetõttu kordushääletamise läbiviimist.

Asjaolude selgitamisel jõudis Vabariigi Valimiskomisjon järeldusele, et hääletamiskastid olid nõuetekohaselt suletud ja hoiustatud nii eelhääletamise kui ka sellele järgnenud päevade vältel. Samuti ei nähtu hääletamistulemuste protokollist, et sedelite arvestuses esineks selliseid ebakõlasid, mis oleksid võimaldanud 105 hääle valimiskasti laskmist.

Küll leidis kinnitust asjaolu, et hääletamiskasti oli lastud üks hääletamissedel, mille kohta puudub allkiri või märge valijate nimekirjas. Käesoleval juhul ei ole võimalik kindlaks teha, millise kandidaadi häälte arv oleks pidanud ühe võrra väiksem olema. Kuid ka teoreetiliselt poleks kehtivate häälte arvu vähenemisel ühe võrra mandaatide jaotus Saue linnas muutunud.

Lähtudes eelnevast otsustas Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebus rahuldamata. Vastavalt seadusele võib komisjoni otsuse kolme päeva jooksul edasi kaevata Riigikohtusse.

Valimiskomisjon jättis kaebused rahuldamata

Vabariigi Valimiskomisjon arutas oma tänasel koosolekul kolme kaebust.

Peipsiääre valla valimisjaoskonna liige Galina Kulak esitas kaebuse Tartu Maakonna Valimiskomisjonile, milles viitas väidetavatele probleemidele jaoskonnakomisjoni töös ja taotles hääletamistulemuste ülevaatamist. Vastavalt seadusele saab üksikisik esitada kaebuse oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Maakonnakomisjon leidis, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud ning kaebus jäeti rahuldamata.

Ka Vabariigi Valimiskomisjon juhtis tähelepanu sellele, et seadus ei võimalda avalikes huvides kaebuse esitamist. Jaoskonnakomisjoni liikmel on aga alati võimalik seaduserikkumisest teavitada kõrgemalseisvat valimiskomisjoni. Antud juhul esitaski Galina Kulak maakonnakomisjonile väiteid võimalike seaduserikkumiste kohta. Nagu nähtub maakonnakomisjoni otsusest, on komisjon kaebuses esitatud väiteid kontrollinud.

Lähtudes eelnevast otsustas Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebus rahuldamata.

Jõhvi vallas kandideerinud Voldemar Lehter esitas kaebuse, milles soovis tunnistada seadusevastaseks ilma kandidaadi registreerimisnumbrita hääletamissedeli kehtivaks lugemine ja kohustada valla valimiskomisjoni hääled uuesti üle lugema ning vastavalt muutma valimistulemusi.

Seadus ütleb: kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks. Valimistel kandideeriva isiku nime kirjutamine hääletamissedelile väljendab üheselt valija tahet anda hääl just selle kandidaadi poolt. Seetõttu on Jõhvi valla jaoskonnakomisjon toiminud õigesti, lugedes sellised sedelid kehtivaks.

Lähtudes eelnevast otsustas Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebus rahuldamata.

Loksal kandideerinud Oleg Gogin esitas kaebuse, milles viitas väidetavale ebaseaduslikule valimisagitatsioonile. Kaebuse kohaselt avaldas Loksa Linnavalitsus ajalehes „Loksa Elu“ valimisagitatsiooni. Samuti pandi 17. oktoobril linnas infotahvlitele plakatid, mis kutsusid mitte hääletama kaebaja poolt.

Vabariigi Valimiskomisjon ei saa anda hinnangut Loksa Linnavalitsuse tegevusele, sest see pole tema pädevuses. Valimiskomisjon leidis ka, et keelatud välireklaami puhul ei olnud tegemist sellise juhtumiga, mis võinuks oluliselt mõjutada hääletamistulemusi Loksa linnas.

Lähtudes eelnevast otsustas Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebus rahuldamata.

Vastavalt seadusele võib komisjoni otsuse kolme päeva jooksul edasi kaevata Riigikohtusse.

Valimiskomisjon arutas kaebusi

Valimistel kandideerinud Heiki Merirand esitas kaebuse, milles taotleb kordushääletamist Audru vallas. Kaebaja leiab, et tulenevalt oma populaarsusest ja valimiste eelsest agitatsiooni tegemisest oleks ta pidanud saama rohkem hääli.

Pärnu Maakonna Valimiskomisjon juhtis Vabariigi Valimiskomisjoni arvates õigesti tähelepanu sellele, et hääletamise salajasuse põhimõttest tulenevalt ei saa keegi tõendada, et ta on hääletanud ühe või teise kandidaadi poolt või et teatud arv valijaid on hääletanud tema poolt.

Lähtudes eelnevast otsustas Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebus rahuldamata.

Eesti Keskerakonna esitatud kaebuses leitakse, et Jõgeva Linna Valimiskomisjoni süül ei olnud erakondade esindajad teadlikud linna valimiskomisjonis toimuvast häälte ülelugemise ajast, millega on rikutud valimiste läbipaistvust ja usaldusväärsust tagavat põhimõtet. Valimiskomisjon võttis endale  kohustuse teavitada esindajaid kellaaja muudatustest telefoni teel, kuid seda ei tehtud. Kaebaja arvates saab hääletamistulemuste usaldusväärsuse taastada vaid hääletamissedelite täiendav ülelugemine.

Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et hääletamistulemuste kindlakstegemise avalikkuse nõudest lähtudes pidanuks linna valimiskomisjon uuest häälte lugemise ajast volitatud esindajaid teavitama. Lisaks on hääletamistulemuste kindlakstegemisel jaoskonnakomisjonis jäetud esialgselt arvestamata kodus hääletanute hääled. Jaoskonnakomisjoni eksimus kodus hääletanute häälte lugemisel võib tekitada kahtlusi hääletamistulemuste õigsuses ka seetõttu, et volitatud esindajad ega vaatlejad ei viibinud teistkordse häälte ülelugemise juures.

Seetõttu otsustas Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse rahuldada, pidades kahtluste hajutamiseks vajalikuks lugeda veel kord üle kõik Jõgeva linnas antud hääled. Vabariigi Valimiskomisjon tegi sellekohase ettekirjutuse Jõgeva Linna Valimiskomisjonile kohustades häälte ülelugemisest eelnevalt teavitama erakondade ja valimisliitude volitatud esindajaid.

Valimisliidu „Peetri plats“ volitatud esindaja Kalle Tull esitas kaebuse, milles soovitakse kordushääletamise korraldamist Narvas. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon selgitas Narva linnas toimunud hääletamistulemuste kindlakstegemist ning teistkordset lugemist, sealhulgas häälte teistkordsele ülelugemisele kutsumist. Ühtlasi leidis maakonnakomisjon, et kaebaja väited häälte ostmise ning ebaseadusliku hääletamise kohta on üldsõnalised ning ühtegi konkreetset fakti esitatud ei ole.

Vabariigi Valimiskomisjon nõustus Ida-Viru maakonnakomisjoni seisukohtadega ning otsustas jätta  kaebus rahuldamata.

Vastavalt seadusele võib komisjoni otsuse kolme päeva jooksul edasi kaevata Riigikohtusse.

Valimiskomisjon asus kaebusi läbi vaatama

Vabariigi Valimiskomisjon arutas oma tänasel koosolekul Selve Reispassi kaebust, kes ei olnud rahul Järva Maakonna Valimiskomisjoni otsusega peatada tema volitused Türi valla jaoskonnakomisjoni liikmena.

Järva maakonnakomisjoni otsus oli ajendatud Eva Sidroni avaldusest, mille kohaselt külastasid Selve Reispass ja valimistel kandideeriv Jüri Andruse valijaid, kutsudes neid Keskerakonna kandidaatidega kohtuma, samuti koguti avaldaja väitel ettevalmistatud plankidel avaldusi kodus hääletamiseks. Maakonna valimiskomisjon leidis, et seaduse kohaselt peab valimiskomisjoni liige olema oma ülesandeid täites sõltumatu. Selve Reispassi poolt valijate külastamine koos agitatsiooni tegeva Eesti Keskerakonna nimekirjas kandideeriva Jüri Andrusega tähendab ka tema osalemist valimiskampaanias. Seega ei olnud Selve Reispass komisjoni arvates sõltumatu ning seepärast otsustati tema volitused jaoskonnakomisjoni liikmena peatada.

Kaebuse esitaja enda ütluste kohaselt ei ole ta agitatsiooni teinud, kutseid valijatele jagas Jüri Andruse. Nii seletuskirjas kui maakonna valimiskomisjoni koosolekul eitas Selve Reispass, et ta oleks seejuures agitatsiooniga tegelenud.

Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et väide, nagu oleks Selve Reispass ise agiteerinud hääletama erakonna, valimisliidu või kandidaadi poolt ega ka see, et ta ise oleks valijatele jaganud kutseid valimiskoosolekule, pole tõendatud. Maakonna valimiskomisjonil puudusid tõendid agitatsioonikeelu rikkumise tuvastamiseks ning Selve Reispassi jaoskonnakomisjoni liikme volituste peatamiseks. Seetõttu otsustas Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse rahuldada ja Järva Maakonna Valimiskomisjoni vastava otsuse tühistada.

Vastavalt seadusele võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada kolme päeva jooksul kaebuse Riigikohtule.

Hääletamas käis 60,3 protsenti valijatest

Esialgsetel andmetel käis kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletamas 60,3 protsenti valijate üldarvust. Kõige kõrgem oli osalusprotsent Tallinnas, kõige väiksem Saaremaal.

2005. a. kohalikest valimistest võttis osa 47,4 protsenti valijaist, 2002.aastal 52,5 protsenti, 1999. aastal 49,8 protsenti, 1996. aastal 52,5 protsenti ja 1993. aastal 52,6 protsenti.

Kevadistel Euroopa Parlamendi valimistel käis hääletamas 43,9 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, 2007.a. Riigikogu valimistel oli osalusprotsent 61,9.

Arhiiv