EP valimiste eel: Belgia parteid keskenduvad teistsuguse ja rohkema Euroopa otsimisele

29.04.2014

Valimiste kuupäev: 25. mai

Mandaatide arv: 21 Valimissüsteem

Euroopa Parlamendi valimisteks on riik jaotatud viide ringkonda ning kolme valijaskonda – flaamikeelne, prantsuskeelne ja saksakeelne -, millest valitakse esindajad avatud nimekirjade st. valimiskünnis puudub ja kasutatakse poolavatud nimekirju. Mandaate jagatakse D’Hondti koefitsiendi alusel arvutatud võrdlusarvude kõrvutamisel.

Valimisõigus on vähemalt 18- ja kandideerimisõigus vähemalt 21-aastastel Belgia või EL-i kodanikel. Hääletamine on kohustuslik kõigile valimisnimekirjadesse kantud valijatele ning hääletamata jätmist trahvitakse. Seetõttu on Belgias olnud alati EP-valimiste üks kõrgemaid osalusprotsente. Kandidaatide nimekirju peab toetama vähemalt viis Belgia parlamendisaadikut vastavas keelerühmas või koguma vähemalt 5000 valija allkirjad (v.a. saksakeelses ringkonnas, kus läheb vaja vaid 200 allkirja).

Valimised 2009

Tõsiasjad, et Euroopa Parlamendi valimised leidsid aset samaaegselt kohalike valimistega, et EP-valimisvõitlust peetakse Flandrias ja prantsuskeelses Belgias eraldi ning et riik oli poliitkriisi tõttu juba pikalt kannatanud, andsid valimistele tugevat tooni. Belgia on küll üks riik, ent poliitilises mõttes on tegemist kahe eraldiseisva regiooniga – flaamikeelne Flandria ja prantsuskeelse Belgiaga (Valloonia ja pealinn Brüssel, kus prantsuse keel on peamine keel). Kummalgi regioonil on oma parteisüsteem, üleriigiliste parteide puudumise tõttu võistlevad regionaalsed parteid isekeskis valimistel, kaasa arvatud EP-valimised, mida peetakse erineval tasandil.

Belgias peetakse kõige tähtsamateks valimisteks föderaal- ja regionaalvalimisi, teisena tulevad kohalike omavalitsuste valimised ning alles “viimases järgus” europarlamendi ning provintsivalimised. Valimisseadus erineb valimiseti ning 2009. aasta EP-valimistel oli Belgia jaotatud neljaks ringkonnaks ja kolmeks valijaskonnaks, millest 13 mandaati anti flaamikeelsele, kaheksa prantsuskeelsele ning üks saksakeelsele valijaskonnale.

Rahandus- ja majanduskriis ei mõjutanud traditsioonilist Euroopa-meelset suhtumist kristlike demokraatide, sotsialistide ja liberaalsete erakondade hoiakuis. Pigem vastupidi, loosung “rohkem Euroopat” domineeris üleilmse majandussurutise ja selle siseriiklike mõjude vastu võitlemisel. Lisaks laiale ühisele kandepinnale võitluses kriiside vastu, toetasid parteide põhiprogrammid ka kliimamuutust ning üleskutset ühtsele Euroopa energiajulgeolekule ning ka ühtsele välispoliitikale.

Erinevalt prantsuskeelsest Belgiast, nägi flaamikeelne Flandria euroskeptilisuse järsku tõusu ning vastuseisu Türgi võimalikule liitumisele. Kokkuvõttes varjutasid regionaalsed valimised meediaruumis EP-valimisi, mille kampaaniale eraldati vaid kümnendik regionaalvalimiste kampaaniale kulutatud eelarvetest. Valimistel saatis edu ekspeaminister Guy Verhofstadti, kel õnnestus tagada hea tulemus Flaami Liberaalidele, kes regionaalvalimistel pälvisid märksa kesisemat toetust.

2014 - kandidaadid, valimissituatsioon, mida näitavad arvamusküsitlused

Belgia läheb 25. mail vastu valimispäevale, mida poliitikud ja ajakirjandus nimetab “kõigi valimiste emaks”. See tähendab, et esimest korda pärast 1999. aastat peetakse mitme tasandi valimisi samaaegselt – kohalikud, riiklikud ja Euroopa Parlamendi valimised. Lisaks pikeneb Belgia parlamendi ametiaeg neljalt aastalt viiele, nii nagu on kohalike parlamentide ametiajad. Sammu eesmärk on tulevikus nimetatud valimisi samal päeval pidada, erandiks on kohalike omavalitsuste ja provintsivalimised.

See kõik lisab parteidele rohkem survet ning kaotada on korraga palju rohkem, kui ei taheta viieks aastaks kindlasse opositsiooni minna. Teisest küljest võib selline valimiste rütm anda võimaluse vältida lühiajalise poliitika tegemist.

Flandrias teeb parima tulemuse Uus Flaami Allianss (N-VA), mida toetab ligi kolmandik kohalikke elanikke ning mil on tugev edu ülejäänud Flandria erakondade ees. Prantsuskeelses Valloonias on edukaim tõenäoliselt Sotsialistlik Partei (PS), mis on 2010. aasta parlamendivalimistega võrreldes toetust mõnevõrra küll kaotanud.

Enamik vasakpoolseid parteisid keskendub valimiskampaanias „teistsuguse Euroopa“ otsimisele. Sotsiaaldemokraadid ja rohelised ei ole rahul Euroopa Liidu kokkuhoiupoliitikaga, nende hinnangul keskenduti liialt kulukärbetele. Tsentristlikud ja parempoolsed parteid on samuti kriitilised, ent nad ei soovi vähem Euroopat ega ka teistsugust Euroopat, vaid senisest rohkem Euroopat – eesmärgiga paremini võidelda sotsiaalküsimustega ning hoida rahandussektor kontrolli all.

Koostas: MTÜ Valimisvaatlus