EP valimiste eel: Horvaatia korraldab valimisi teist aastat järjest

Valimiste kuupäev: 25. mai

Mandaatide arv: 12Valimissüsteem

Horvaatia esindajad valitakse ühest üleriigilisest ringkonnast, proportsionaalselt, avatud nimekirja süsteemi alusel. Kehtib viieprotsendine valimiskünnis ja mandaadid jaotatakse D’Hondti meetodi alusel. Valimisõigus on vähemasti 18-aastasel Horvaatia kodanikul või Euroopa Liidu kodakondsusega isikul, kes elab Horvaatias alaliselt. Ka kandideerida saab alates 18-aastaselt. Nimekirjade pikkus on piiratud mandaatide arvuga ning kandidaatide üles seadmiseks on vajalik koguda vähemalt 5000 hääleõigusliku kodaniku allkiri. Seadus kirjutab ka ette, et valimisnimekirjade koostamisel tuleb jälgida soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid.

Valimised 2013

Horvaatia valis oma esimesed esindajad Euroopa Parlamenti 14. aprillil 2013, paar kuud enne Horvaatia ametlikku liitumist Euroopa Liiduga. Esmaseid valimisi Euroopa Parlamenti markeeris vähene osalus ja kahe peamise poliitilise jõu vastasseis: ühelt poolt opositsioonilisi paremerakondi koondav Demokraatlike Jõudude Liit (liidu juhtiv jõud on Franjo Tuđmani asutatud paremtsentristlik Demokraatlik Liit HDZ) ja teisalt hetkel Horvaatia valitsust juhtiv Horvaatia Sotsiaaldemokraatlik Partei (SDP). Paremerakondi ühendav liit jäi ülinapilt peale, kogudes oma rivaalidest vaid ühe mandaadi enam. Peamine valimistrump parempoolsetele oli valijaskonna rahulolematus 2011. aasta parlamendivalimiste järgse valitsusega, mis majanduskriisis viis riigieelarve tugevasse puudujääki. Samas kärpis paremerakondade edu Demokraatliku Liidu ühe juhtfiguuri, endise peaministri Ivo Sanaderi korruptsiooniskandaal, põgenemine Austriasse, vahistamine ja süüdimõistmine.

2014 – kandidaadid, valimissituatsioon, mida näitavad arvamusküsitlused?

Aastal 2014 pole valimissituatsioon Horvaatias väga muutunud - peamist valimisvõitlust oodatakse Demokraatide Liidu (HDZ–HSP AS–BUZ) ja sotsiaaldemokraatide vahel (SDP). Paremtsentristlik Demokraatlik Liidust on vahepeal lahkunud (sisuliselt visati ta EPP parlamendifraktsioonist presidendi nõudmisel välja) tugevaid euroskeptilisi vaateid väljendanud Ruža Tomić, ehkki oli 2013. aasta populaarseim ja enim hääli kogunud kandidaat. Tänavu kandideerib ta ultraparempoolse Õiguste partei, A Starčevići erakonnas. Uue jõuna on aga esile kerkinud konservatiivne, kaheksat väikeparteid ühendav Horvaatia Allianss, mille eesotsas on ühiskondlikult ülikonservatiivsete vaadetega  Željka Markić. Just tema initsiatiivil viidi hiljuti Horvaatias läbi  referendum, mille tulemusena Horvaatia põhiseadust defineeritakse abielu nüüdsest naise ja mehe vahelise liiduna. Just konservatiivides nähakse uut poliitilist jõudu, kes valimistel võib napsata ühe osa Demokraatide Liidu häältest. Palju paksu verd tekitab ka asjaolu, et Alliansi üht juhtparteid juhib sõjakuritegudes süüdi mõistetud ja hetkel kaheksa-aastast karistust kandev Branimir Glavaš. 

Koostas: MTÜ Valimisvaatlus 

+ + +