EP valimiste eel: Lätis on oodata kõrget osalusprotsenti ja põnevat valimislahingut

Valimiste kuupäev: 25.mai

Mandaatide arv: Valimissüsteem

Euroopa Parlamendi valimised peetakse Lätis ühes üleriigilises ringkonnas proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Läti kaheksa mandaati jagatakse välja Sainte-Lagüe meetodil erakondade vahel, kes ületavad viieprotsendilise valimiskünnise.

Valimistel võivad osaleda erakonnad ja erakondade ühendused ehk valimisliidud. Üksikkandidaatide osalemine Euroopa Parlamendi valimistel on keelatud. Nimekirjade pikkused on sarnaselt Eestile piiritletud kahekordse riigile eraldatud mandaatide arvuga Euroopa esinduskogus ehk Läti puhul on  ülempiiriks 16 kandidaati partei või valimisliidu kohta.

Parteid ja valimisnimekirjad peavad tasuma ca 1400 euro suuruse kautsjoni, mis tagastatakse, kui vähemalt üks nimekirja esindaja osutub valituks.

Huvitava iseärasusena peavad kõik valimistel osalevad nimekirjad registreerimisel esitama lühikese, kuni 4000 tähemärgilise valimisplatvormi, mis on kõikide kandidaatide allkirjadega kinnitatud.

Valimistel võivad osaleda kõik täisealised Läti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, kes on kantud Läti valijate registrisse. Erandina ei oma valimisõigust isikud, kes on tunnistatud osaliselt teovõimetuks, isikud, kes on mõistetud süüdi ja asuvad kinnipidamisasutustes ning isikud, kes oma päritoluriigis ei oma õigust valida. Kandideerimisõigus on Lätis europarlamendi valimistel alates 21. eluaastast.

Euroopa Parlamendi liikme ja mõni teine riigisiseselt valitav või määratav kõrge ametikoht ei ole ühildatav europarlamendi mandaadiga. Kandideerimisõigust omavad nii riigi president, valitsuse- ja parlamendiliikmed kui omavalitsuste volikogudesse kuulujad, kuid valituks osutumisel kaotavad nendelt positsioonidelt kandideerid isikud koheselt oma senise mandaadi. Võrdluseks võib tuua, et Eestis on europarlamendi mandaadi saanud parlamendiliikmel aega kümme päeva otsustada, kas ta jääb Eestisse või läheb Euroopa esinduskogusse.

Valimised 2009

Läti eurovalimistele on omane suhteliselt kõrge valimisaktiivsus, mis 2009. aastal küündis 53,7 protsendini. Eurovalimiste peateema oli sarnaselt Eestile majanduskriisi ületamine ja eeskätt tööpuuduse vähendamine.

Kaheksa mandaati jagunesid vägagi killustatult koguni kuue erakonna vahel. Valimised võitis Kodanike Liit, kes oma programmis lubas Läti üleminekut eurole ning seista ühtse Euroopa Liidu energeetikapoliitika eest. Kodaniku Liidule järgnesid venekeelsete elanike huvide eest seisev Koosmeele Keskus ja erakond Inimõiguste Eest Ühtses Lätis.

2014 - kandidaadid ja valimissituatsioon

Läti parteimaastikku iseloomustab kõrge volatiilsus ja parteide ja valimisliitude projektipõhisus. Viis aastat tagasi europarlamenti pääsenud kuuest erakonnast on senisel kujul tegevuse lõpetanud neli. Alles on jäänud venekeelset elanikkonda esindavad valimisliit Koosmeele Keskus ja erakond Inimõiguste Eest Ühtses Lätis. Neist viimasele, keda Eestis teatakse eelkõige venemeelse Tatjana Ždanoka järgi, ennustatakse valimiskünnisele allajäämist, kuna venekeelsed valijad toetavad pea konsensuslikult Koosmeele Keskust. Seega on Koosmeele Keskus ainus Läti valimisliit või erakond, kes oma tegevust Euroopa Parlamendis saab jätkata.

Valimisvõidule pretendeerivale Koosmeele Keskusele astuvad vastu valitsusse kuuluv parempoolne erakond Ühtsus, mis moodustati 2011. aastal erakondade Kodanike Liit, Uus Aeg ja Teiste Poliitikate Erakond koostöös. Konkurentsi pakuvad ka Roheliste ja Põllumeeste Liit ning erakond Rahvuslik Liit.

Kandidaatidest väärib kindlasti märkimist Ühtsuse esinumber Valdis Dombrovskis. Endine Läti peaminister, kes astus tagasi seoses Maxima poevaringu tragöödiaga, oli üks peamiseid Euroopa Rahvapartei kandidaate Euroopa Komisjoni presidendi kohale, kuid kes taandas ennast märtsi alguses ning asus toetama Jean-Claude Junckerit. Dombrovskisele nähakse siiski ette, et temast saab Läti eurovolinik.

Läti eurovalimiste keskseks teemaks on riigi julgeolek ja Ukraina sündmused. Venemaa käitumine ja arvamused selle suhtes on lõhestanud valijaskonna ning paratamatult selline konflikt mobiliseerib nii Koosmeele Keskuse kui ka Ühtsuse valijaid. Seepärast on oodata varasemate valimistega võrreldes veelgi kõrgemat valimisaktiivsust ja põnevat valimislahingut.

Ülevaate koostas MTÜ Valimisvaatlus  

+ + +