EP valimiste eel: Leedus ennustatakse valitsuserakondade edu

Valimiste kuupäev: 25.mai

Mandaatide arv: 11Valimissüsteem

Leedu esindajad valitakse proportsionaalse esindatuse põhimõttel ühes üleriigilises ringkonnas, kasutades viieprotsendilist valimiskünnist ja Hare kvooti, mis kaldub eelistama madalama toetusega nimekirju.

Europarlamendi valimised on Leedus parteidepõhised ehk üksikkandidaatide osalemine on keelatud. Kandideerida võivad valimispäeval vähemalt 21-aastased ja Leedus alaliselt elavad isikud. Kandideerida ei või isikud, kes kannavad karistust kinnipidamisasutuses või on aktiivsed kaitseväe tegevteenistuses.

Parteid on kohustatud maksma kautsjoni, mis on võrdväärne kahekümne keskmise palgaga. Kautsjon tagastatakse parteile kui ta ületab viieprotsendilise valimiskünnise ja esitab korrektselt kampaaniakulutuste aruande.

Partei võib valimistel teha kulutusi ainult läbi selleks spetsiaalselt loodud pangakonto ning ühe partei kampaaniakulud ei tohi ületada tuhandet riigi keskmist palka.

Valimised 2009

Peamine aruteluobjekt Leedu eurovalimistel oli energeetika ning Leedu kui tuumaenergiariigi tulevik. Ignalina tuumajaama sulgemine oli hoolimata 2008. aasta referendumil antud 1,1 miljonist vastuhäälest juba otsustatud, kuid rahvas kartis hüppelist hinnatõusu ning tööpuuduse kasvu Kirde-Leedus.

Energeetikaga kaudselt ühendatud ning samuti oluline arutelu keerles Venemaa ümber. Valimised võitnud Kodumaa Liit rõhutas seisukohtades, et Venemaa on oht nii Leedule kui Euroopa Liidule, samal ajal kui Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei oli pigem venesõbralikult meelestatud.

Märkimata ei saa jätta majanduskriisi problemaatikat, mis 2009. aasta valimisdebattides kandis samuti olulist rolli.

Kuna Euroopa Parlamendi valimised ja selle kampaania kattus siseriiklikult palju tunnetatavamate presidendivalimistega, oli huvi Euroopa teemade vastu väga madal. Presidendivalimised peeti kuu aega varem kui eurovalimised ning selle tulemusel on mõistetav, et valimisosalus viimastel neist oli vaid 20,1 protsenti. Madalale valimisaktiivsusele aitas paraku kaasa parteide vähene aktiivsus ja kampaaniategemine. Valimistel osales 15 parteid, kuid ainult üksikutel oli selle tarbeks koostatud eraldi programm.

2014 - kandidaadid ja valimissituatsioon

Tänavustel Euroopa Parlamendi valimistel võistlevad Leedus 215 kandidaati üheksast parteist või valimisliidust.

Sarnaselt 2009. aastale jäävad ka tänavu Euroopa Parlamendi valimised presidendivalimiste varju. Presidendivalimised peetakse 11. mail ehk kaks nädalat enne eurovalimisi. Kui aga ühelgi kandidaadil ei õnnestu koguda 50% häältest, toimub teine voor Euroopa Parlamendi valimistega samal päeval.

Leedus, kus võetakse tuleva aasta esimest jaanuarist käibele Euro, on tänavused valimised justkui usaldushääletus valitsusele, millest kabinetierakonnad tunduvad auga välja tulevat. Küsitlused näitavad, et kolm valitsuserakonda võivad võtta üheteistkümnest mandaadist koguni kaheksa. Valimiste soosikuks on hetkel valitsusjuhi positsiooni omav Sotsiaaldemokraatlik Partei, kelle esinumbriks on endine rahandusminister ja praegune presidendikandidaat Zigmantas Balčytis. Sotsiaaldemokraatidele ennustatakse koguni 35-protsendilist toetust ja viie mandaadi võitmist.

Opositsiooni poolelt on pea ainsaks tõsiseltvõetavaks konkurendiks valitsuserakondadele Kodumaa Liit – Kristlikud Demokraadid, kelle esinumbriks on taasiseseisvunud Leedu esimene välisminister  Algirdas Saudargas. Kodumaa Liitu toetab hetkel küsitluste kohaselt 15 protsenti valijaskonnast.

Venemaa tegutsemine Ukrainas ja mõjutustegevus Leedus viis aprilli alguses vene telekanalite blokeerimiseni. Seega pole üllatav, et Leedu valimiste peamiseks teemaks on Leedu julgeolek ja Ukraina kriis. 

Koostas: MTÜ Valimisvaatlus 

+ + +