EP valimiste eel: Luksemburgis muudatusi ei ennustata

Valimiste kuupäev: 25. mai

Mandaatide arv: 6 Valimissüsteem

Luksemburg on üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kus valimised on kohustuslikud (välja arvatud 75-aastastele ja vanematele) ning valimata jätmisel võib sanktsioonina kohaldada rahatrahvi. Valimised on proportsionaalsed, mandaadid jaotatakse D’Hondti kvoodi alusel ning riik moodustab ühe ringkonna.

Huvitava eripärana on hääletajal sama palju hääli kui riigil mandaate, valija võib anda oma kuus häält seega kas blokina ühele nimekirjale või erinevatele kandidaatidele erinevates nimekirjades (toetades nii mitut nimekirja). Valimiskünnis puudub ning kohtade arv nimekirjades on samuti piiratud riigile eraldatud mandaatide arvuga. Hääle- ja kandideerimisõigus saadakse 18-aastaselt.

Valimised 2009

Luksemburgi Euroopa Parlamendi valimised on alates 1979. aastast leidnud aset paralleelselt rahvusparlamendi valimistega, mistõttu pole imestada, et neid peetakse justkui teisejärgulisteks kõrvalvalimisteks ning Euroopa Liitu puudutavad teemad ja europarlamendi valimiskampaania jäävad sageli märkamatuks. Sellele on kaasa aidanud ka erakondade praktika kasutada erinevatel valimistel samu nimesid niinimetatud peibutuspartide või häälteveduritena – kandideerimine on küll lubatud, ent mandaadid on ühildamatud. Aastal 2008 sõlmitud „džentelmenide kokkuleppe“ tulemusena Luksemburgi suuremad parteid – Kristlik-Sotsiaalne Rahvapartei (CSV), Tööpartei (LSAP), Demokraatlik Partei (DP) ja rohelised (Déi Gréng) – sellisest küsitavast tavast loobusid, kuid väikeparteid, mil tuntud esindusnimedest puudus, jätkasid samade kandidaatide taktikat.

Kokkuvõttes saatis 2009. aasta EP-valimistel edu Luksemburgi poliitikas pea poolsada aastat domineerinud kauase peaministri Jean-Claude Junckeri juhitavat CSV-d, ehkki partei sai oma halvima tulemuse EP-valimistel alates 1979. aastast. Siiski võideti kolm mandaati. Kindlasti maksis eelmainitud kokkulepe CSV-le nii mõnegi koha, kuna üldvalimistel, mille nimekirja Juncker troonis, oli partei üliedukas, saades parima tulemuse alates 1950. aastast. Ülejäänud mandaadid jagasid omavahel võrdselt Tööpartei, demokraadid ja rohelised. Euroskeptilistel parteidel eriti edu polnud – uue erakonnana areenile astunud Demokraatlik Reformipartei kogus küll pea kaheksa protsenti häältest, ent jäi siiski mandaadist kaugele.

2014 - kandidaadid ja valimissituatsioon ning mida näitavad valimiseelsed arvamusküsitlused?

2014. aasta Luksemburgi Euroopa Parlamendi valimissituatsioon erineb mõneti varasematest. Esiteks, 2013. aastal aset leidnud erakorraliste valimiste tõttu ei peeta tänavu enam kahtesid valimisi paralleelselt, samuti on parlamendivalimiste tõttu oluliselt muutunud poliitmaastik. Osalt mullu lahvatanud pealtkuulamisskandaali tõttu pidi Luksemburgis pikalt valitsenud CSV loovutama erakorraliste valimiste järel (kus nad kogusid küll enim hääli) pikalt enda käes hoitud peaministritooli. Valitsuse moodustas ühinenud vasakkoalitsioon – Demokraatlik Partei (DP), Tööpartei (LSAP) ja rohelised (Déi Gréng) –, ehkki neil on parlamendis üsna õhuke ülekaal.

EP 2014 valimistele annab mõistagi kaalu tänaseks ekspeaminister Junckeri esitamine Euroopa Rahvapartei (EPP) poolseks Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks. CSV Euroopa Parlamendi kandidaatide nimekirja juhib Barroso komisjoni justiitsasjade volinik Viviane Reding.

Kõigele vaatamata ennustavad arvamusküsitlused sisuliselt samu tulemusi kui 2009. aastal – CSV on võtmas kolme mandaati, Luksemburgi valitsevad erakonnad aga peavad omavahel jagama ülejäänud kolm kohta. 

Ülevaate koostas MTÜ Valimisvaatlus 

+ + +