EP valimiste eel: Prantsusmaal kerkib jõuliselt esile Marine Le Peni juhitud Rahvusrinne

Valimiste kuupäev: 25. mai

Mandaatide arv: 74Valimissüsteem

Prantsusmaa Euroopa Parlamendi saadikute arv on tänavu võrreldes 2009. aastaga kerkinud kahe mandaadi võrra, 74-le. Prantsusmaa valimised on proportsionaalsed ilma rist- või eelishääletuseta, riik on jaotatud kaheksaks valimisringkonnaks ning kehtestatud on viieprotsendine valimiskünnis.

Hääleõigus on kõigil vähemalt 18-aastastel Prantsusmaa ja EL-i kodanikel. Prantsuse ülemeremaade asukatel on Prantsusmaa jagamatuse printsiibi alusel õigus hääletada EP-valimistel, ehkki neid asumaid ei peeta EL-i olemuslikuks osaks, vaid juriidiliselt EL-iga seotud osaks. Kandideerimisõigus on kõigil Prantsusmaa või EL-i vähemalt 23-aastastel kodanikel. Kandidaatide nimekirjad tuleb kooskõlastada siseministeeriumiga, nimekirjades peab olema vähemalt kaks korda sama palju kandidaate kui on ringkonnas mandaate. Samuti kehtestatakse võrdset sookvooti.

Valimised 2009

Alates 2007. aastast juhtis paremtsentristlik Rahvaliikumise Liit (UMP) riiki tugeva presidentaalse enamuse tingimustes, ehkki teatud kriitikud nimetasid riigipead Nicolas Sarkozyd koguni hüperpresidendiks, pidades silmas sagedasi reforme ja tema kohalolu avalikkuses. Ehkki Sarkozyl olid selged parempoolsed seisukohad julgeoleku-, justiits- ja immigratsiooni- ning avaliku teenistuse reformi küsimustes, kaasas ta strateegiliselt mitmeid sotsialistide (PS) liidreid. Sellist käitumismustrit on oluline teada, et mõista parteide, mis kõik olid valitsuse suhtes kriitiliselt meelestatud kampaaniaid.

EP-valimised ei paistnud eriti millegagi silma, riigimeedia keskendus peamiselt valitsuse ja opositsiooni vahelisele vägikaikaveole. Ehkki Prantsusmaa oli 2005. aastal lükanud tagasi EL-i põhiseadusleppe, on ühenduse integratsiooniprojekt siiski üsna populaarne. Sarnaselt muu Euroopaga jooksevad ka Prantsusmaa rahvuslikud hoiakud mööda ühiskondlikku lõhet niinimetatud võitjate ja kaotajate vahel – Euroopa-meelsed on ülekaalus noore, parema haridusega ja sallivamate linnaelanike seas, Euroopa-vastased on enamasti konservatiivsed, vähemsallivad ja sisserändevastased. Nii nagu mitmes suures Kesk- ja Lääne-Euroopa riigis, nii on ka Prantsusmaal üks tõsisemaid teemasid EL-i laienemise debatis Türgi võimaliku liitumise küsimus ning laienemise kulud. Samuti muretsevad prantslased selle pärast, et nende mõjuvõim Euroopas on muutunud nõrgemaks ning et majandusloogika on eespool ühiskondlikku loogikat, mis omakorda viib neoliberaalse Euroopa kriitikani.

Prantsusmaa 2009. aasta EP-valimised võitis valitsenud UMP (27,8 protsenti), selged kaotajad olid sotsialistid (16,48 protsenti). Muljetavaldavalt esines Europe Écologie (16,28 protsenti), täielikult varises kokku Modemi kampaania (8,45 protsenti). Osalusprotsent oli Prantsusmaa kõigi aegade madalaim - 59,4.

2014 - kandidaadid ja valimissituatsioon

Prantsusmaal on äsjaste kohalike valimistega jõuliselt esile tõusnud paremäärmuslik Rahvusrinne (FN) eesotsas Marine Le Peniga, mis valitseb nüüdseks koguni 11 väiksemat linna ning suurendab oma esindatust ka Euroopa Parlamendis – eelmise koosseisu kolmelt kohalt tõuseb FN PollWatchi prognoosi järgi tõenäoliselt 20 kohale.

Rahvaliikumise Liit (UMP) kaotab eelmise koosseisuga võrreldes ilmselt kaheksa kohta (jääb 21), seevastu sotsialistid koguvad kaks esindajat juurde (16), mida on siiski pea poole vähem kümne aasta tagusest mandaatide arvust.

Siseriikliku poliitika peamisteks teemadeks on hetkel riigi kasvav võlakoorem ja üldine majanduslik seis. Inimeste rahulolematus on muutunud riigis niivõrd pakiliseks, et Prantsuse president Hollande pidas vajalikuks käia välja veksel, et kui tööpuudus ei vähene, siis tema uuesti presidendiks ei kandideeri.

Nagu mitmes muus lõunapoolses liikmesriigis, on ka Prantsusmaal teravaks küsimuseks nii Euroopa Liidu sisene kui ka kolmandatest riikidest pärinev immigratsioon. UMP on ühe viimase ideena kampaaniasse tõmmanud migratsioonivoliniku ameti vajaduse Euroopa Komisjonis, kes valvaks Schengeni reeglite korrektse rakendamise üle.

Koostas: MTÜ Valimisvaatlus 

+ + +