EP valimiste eel: Rootsi kampaaniateemadeks on töökohtade loomine ja keskkonnaküsimused

Valimiste kuupäev: 25.mai

Mandaatide arv: 20Valimissüsteem

Partei, kes soovib osa võtta Euroopa Parlamendi valimistest, kuid ei ole lõpetavas Euroopa Parlamendi koosseisus esindatud, peab registreerimiseks koguma vähemalt 1500 valimisõigusliku isiku allkirja. Valimised on erakondadepõhised ja üksikkandidaatidel on kandideerimine keelatud.

Mandaadid jagatakse ühes üleriigilises valimisringkonnas, arvestades neljaprotsendilist valimiskünnist ja kasutades Saint-Lagüe meetodit, mis võrreldes d’Hondti meetodiga ei anna niivõrd suurt eelist rohkem hääli kogunud erakondadele.

Valimistel võivad Rootsis osaleda nii kandidaadi kui valijana kõik täisealised Euroopa Liidu kodanikud, kes on sissekirjutatud Rootsi riiki.

Valimised 2009

Euroopa Parlamendi valimiste debattides ei kõlanud 2009. aastal enam kõhklusi laadis „kas Rootsi peaks kuuluma Euroopa Liitu“. Rahvuslik konsensus oli selles küsimuses leitud ning pigem käis arutelu, milline on Rootsi ja Euroopa Liidu tulevik tervikuna.

Valimiste peamisteks teemadeks kujunesid keskkonna ja energeetika küsimused, Euroopa majanduskriis ja kolmandana majanduse olukorrast otseselt sõltuvad tööpuudus ja tööturu olukord.

Vastupidiselt suuremale osale Euroopa Liidu liikmesriikidest, suurenes 2009. aasta valimistel Rootsis valimisaktiivsus, kerkides 45,5 protsendini ja purustades sellega Rootsi europarlamendi valimistest osavõtmise rekordi. Kõrgem valimisaktiivsus tulenes eeskätt kahest tegurist. Esiteks tegid parteid intensiivsemat ja kulukamat kampaaniat kui varasematel valimistel ning mobiliseerisid seega oma toetajaid. Teiseks algas kuu pärast eurovalimisi Rootsi Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisperiood, mille tarbeks tehtud kampaania tõstis samuti valijate teadlikkust ja huvi Euroopa Liidus sündiva vastu.

Valimistulemused endaga suuri muutusi europarlamendi rootslaste koosseisus kaasa ei toonud. Sotsiaaldemokraadid säilitasid viis ja Mõõdukad neli kohta. Valimiste suurimaks võitjaks võib siiski pidada Piraadiparteid, kes saavutas 7,1-protsendilise valijate toetuse ja hõivas ühe koha, olles sellega esimene „piraat“ Euroopa esinduskojas. Piraadipartei võitu ilmestab asjaolu, et kolm aastat varem toimunud parlamendivalimistel toetas erakonda vaid 0,6 protsenti valijatest. Piraadipartei agressiivne kampaania ei olnud küll vastu Rootsi Euroopa Liidu liikmelisusele, kuid seisis tugevalt vastu Lissaboni leppele ja Euroopa Liidule võimu juurde andmisele.

2014 - kandidaadid ja valimissituatsioon

Euroopa Parlamendi valimised Rootsis on tänavu eelmäng septembris peetavatele Riksdagi valimistele. Sestap on mõistetav, et tõeline eurodebatt ei ole Rootsis veel käivitunud ning parteid hoiavad oma ressursse parlamendivalimisteks.

Peamisteks kampaaniateemadeks on hetkel töökohtade loomine ning keskkonnaküsimused. Ehkki Venemaa agressioon Ukrainas ja jõudemonstratsioonid riigi läänepiiril on pannud rootslasi üha rohkem riigi kaitsevõimest rääkima, ei ole julgeolek tõusnud poliitiliste debattide peaküsimuseks.

Populaarsusküsitluste kohaselt võidab eurovalimised Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kelle toetus küsitlustes küündib kolmekümne protsendini. Pikaajalist populaarsuse langust on paraku pidanud kogema valitsuserakonnad eesotsas peaminister Fredrik Reinfeldtiga. Reinfeldti isiklik toetusprotsent on aastaga kukkunud 58 protsendilt 48 protsendile, samal ajal kui Sotsiaaldemokraatide juhi Stefan Löfveni toetus on seevastu kasvanud 45 protsendini. Valimisaktiivsust tänavu niivõrd kõrgeks kui möödunud valimistel ei ennustata.

Ülevaate koostas MTÜ Valimisvaatlus 

 

 

  

+ + +