EP valimiste eel: rumeenlased püüavad valijaid kastide juurde meelitada

Valimiste kuupäev: 25. mai

Mandaatide arv: 32Valimissüsteem

Rumeenia esindajad valitakse Euroopa Parlamenti proportsionaalselt, mandaadid jagatakse meile tuttava D’Hondti jagaja alusel ning kogu riik moodustab ühe valimisringkonna. Nimekirjad on kinnised ning kehtib viieprotsendine valimiskünnis. Sarnaselt Eestile on kandidaatide arv nimekirjades piiratud mandaatide arvuga, lisaks 10 kohta.

Kui hääletamisõigus on vähemalt 18-aastasel Rumeenia või EL-i kodanikul, siis kandideerimiskõlbulik on hääleõiguslik elanik alles 23-aastaselt. Kandidaatide ülesseadmiseks peab nimekiri koguma vähemalt 200 000 hääleõigusliku elaniku toetusallkirja, üksikkandidaadile kehtib 100 000 allkirja nõue.

Valimised 2009

Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimised Rumeenias leidsid aset olukorras, kus poliitilisi tõmbetuuli mõjutasid veel tugevalt 2008. aasta novembris lõppenud parlamendivalimised ning poliitikud ja parteid seadsid end juba valmis 2009. aasta sügisel aset leidvateks presidendivalimisteks. Kaks suurimat Rumeenia parteid - Sotsiaaldemokraatlik Partei liidus konservatiividega (PSD-PC) ja Demokraatlik-Liberaalne Partei (PD-L) olid küll pärast parlamendivalimisi sõlminud parlamendis suurt häälteenamust nautiva koalitsiooni, kuid kahe rivaali suhted olid muutunud majandus- ja sellega kaasnenud eelarvekriisi tingimustes äärmiselt pinevaks. Pea kõik suuremad parteid, sealhulgas suurim opositsioonierakond Rahvusliberaalne Partei (PNL,) nägid EP- valimistes presidendivalimiste avapauku ning suuresti keerles valimiskampaania isikute ümber, mida eriliselt vürtsitasid Rumeenia poliitikat varjuna saatvad korruptsiooniskandaalid.

Särava tähena tõusis EP-valimiste eel meediasse üksikkandidaadina kandideerinud president Traian Băsescu eks-modellist tütar Elena Băsescu. Valimisteks oli eksmodell aga oma esialgsest toetusest suure osa kaotanud, ehkki pääses lõpuks ikkagi parlamenti (toetus 4,7%). Teatud osa langevas toetuses mängisid ajakirjandusse lekkinud kandideerimisdokumendid, mis sisaldasid elementaarseid grammatikavigu, samuti süüdistusi, et ametisolev president sundis oma kodupartei PD-Li liikmeid oma tütre poolt hääletama. Kokkuvõttes võitis valimised napilt PSD-PC (31% ehk 11 mandaati) PD-Li ees (30% ehk 10 kohta), peamine opositsioonipartei PNL sai viis kohta. Euroopa Parlamenti pääsesid ka marurahvuslik Suur Rumeenia partei ja ungari vähemust esindav Ungarlaste Demokraatlik Liit (mõlemad kolm kohta).

2014 – kandidaadid, valimissituatsioon, mida näitavad arvamusküsitlused?

Rumeenia poliitikamaastikul on 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel üsna oluline kaal: valimistsüklist tulenevalt on EP-valimised eelmäng sügisestele presidendivalimistele. Teisalt on pärast 2012. aasta parlamendivalimisi Rumeenia poliitika ja selles tegutsevad parteid ning nende koalitsioonid läbi elanud peadpööritavaid muutusi. Riigis hoiab ohje kindlalt peos peaminister Victor Ponta juhitav Sotsiaaldemokraatlik partei (PSD), valitsedes Sotsiaal-Demokraatliku Liidunimelises koosmeelekoalitsioonis, kus partneriteks veel rahvusliberaalid (PNL), konservatiivid (PC) ja rahvuslik Rumeenia Progressipartei (UNPR). EP-valimistele lähevad koalitsioonierakondadest ühisnimekirjana välja PSD, PC ja UNPR, opositsioon seevastu on lõhenenud. PDL-ist on eraldunud endisi valitsusametnikke ja -tegelasi koondav, kuid end poliitareenil uue jõuna esitlev Rahvusliik Liikumine (PMP).

Valimiskünnise võivad veel ületada mitmed uued erakonnad - Ühiskondlik Jõud  ja Ungarlaste Demokraatlik Liit (UDMR). Valimiste võtmeküsimuseks on eelkõige, kuivõrd suudavad erinevad erakonnad oma valijaid üldse valimiskastide juurde meelitada, sest valimisaktiivsus tõotab tulla väga madal. Elanikkond on poliitikas pettunud – hiljutised küsitlused näitavad, et pea 67% rumeenlastest ei usalda ei poliitikuid ega poliitikat. 

Koostas: MTÜ Valimisvaatlus 

+ + +