EP valimiste eel: Saksamaal asub esmakordselt võitlusse euroskeptiline partei

Valimiste kuupäev: 25. mai

Mandaatide arv: 96 Valimissüsteem

Saksamaa on jaotatud 16 liidumaa valimisringkonnaks. Valimised on proportsionaalsed, suletud nimekirjadega – kas üleriigilised (SPD, rohelised, PDS, FDP) või liidumaa-põhised (CDU, CSU). Hääled loetakse kokku riiklikul tasandil, ent erakonna mandaadid jaotatakse liidumaade nimekirjade vahel Sainte-Laguë/Schepersi jagaja alusel.

Saksamaal kehtis kuni eelmise aastani viieprotsendine valimiskünnis, mille konstitutsioonikohus langetas kolmele protsendile. Tänaseks on ka see künnis kuulutatud põhiseaduse vastaseks ja seega künnist enam ei ole.

Hääle- ja kandideerimisõigus on kõigil vähemalt 18-aastastel Saksamaa ja EL-i kodanikel. Samuti kõigil Euroopa Nõukogusse kuuluvate riikide kodanikel või muu riigi kodanikel, kes on elanud Saksamaal vähem kui 25 aastat ning on kantud Saksamaa valijate nimekirja. Hääletada ei saa esindaja abil ega ka saatkondades. Kandideerimisõigus on kõigil vähemalt 18-aastastel Saksamaa ja EL-i kodanikel. Erakonnad, mil on bundestagis või liidumaa parlamendis vähem kui viis esindajat, peavad ametlike üleriigiliste nimekirjade kõrval esitama ka 4000 hääleõigusliku isiku allkirjad, liidumaa nimekirjade puhul on vaja koguda 2000 allkirja.

Valimised 2009

Saksamaa 2009. valimisaastat iseloomustab märksõna valimismaraton, milles EP-valimised juunis olid teisejärgulised. Kõige olulisemana peeti üldvalimised septembris, lisaks peeti neljal liidumaal parlamendivalimised ning kaheksal liidumaal kohalikud valimised. Viimastest seitsmel leidsid kohalikud valimised aset EP-valimistega samal päeval. Seega olid Euroopa valimised üldvalimiste katsepolügoon.

Kõige suurem viga peitus väga väikeses huvis EP-valimiste vastu. Veebruaris ei teadnud koguni 69 protsenti sakslastest, et europarlamendi valimised leiavad aset 2009. aastal. Kaks nädalat enne valimisi märkis 44 protsenti hääleõiguslikest valijatest, et lähevad kindlasti hääletama. Paljud sakslased (60 protsenti) ei teadnud, kuidas Euroopa Liit üldse toimib. Mitmele erakonnale valmistas tõsist peavalu ka viieprotsendine valimiskünnis, eeskätt Kristlike Demokraatide (CDU) vaid Baierimaal kandideeriva sõsarpartei CSU jaoks, mil tuleb piisavalt toetajaid mobiliseerida vaid sel liidumaal.

Lisaks neile kahele on Saksamaa poliitmaastiku olulisemad erakonnad veel Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD), liberaalne Vaba Demokraatlik Partei (FDP), rohelised ja Vasakpartei (Die Linke). EP-valimiste peamisteks teemadeks ei olnud mitte parteiprogrammilised erimeelsused, vaid majanduskriisi leevendamisega seotud küsimused ning võimalikud maksukärped pärast septembrivalimisi. Üldiselt on kõik Saksa parteid Euroopa-meelsed, välja arvatud paremäärmuslikud erakonnad. Lisaks andis valimiste eel tooni mõistagi ka Türgi võimaliku liitumise küsimus.

Valimistulemusi iseloomustas loidus, enamik valijaist langetas oma valiku siseriikliku poliitika seisukohtadest lähtudes. Ehkki CDU kaotas 2004. aasta valimistega võrreldes 5,9 protsendipunkti, võideti valimised.

2014 - kandidaadid ja valimissituatsioon

Saksamaal puudus kuni eelmise aastani euroskeptiline partei – nii Maastrichti lepe, euro kasutuselevõtt kui ka Lissaboni lepe said Saksa valijate suure toetuse. Aastal 2013 koondusid euroskeptilised akadeemikud, majandusteadlased, ettevõtjad, intellektuaalid ja paremtsentristlike erakondade teisitimõtlejad ja asutasid erakonna Alternatiiv Saksamaa Jaoks (AfD), mille keskmes on vastuseis majandussurutise ajal tehtud abipakettidele ja Euroopa Stabiilsusmehhanismile.

Ühtlasi sooviks erakond eurost loobuda ning uuesti Saksa marga kasutusele võtta. AfD distantseerib end siiski Euroopa teistest parempoolsetest erakondadest. Valimiste eel on AfD liidrid kõnelenud üha rohkem perekonnaväärtustest, immigratsioonist ja seksuaalvähemuste liigsest domineerimisest ühiskonnas. Samas elab erakond läbi veel sünniraskuseid ning püüab leida enda sees ühist programmi.

CDU ja CSU kohtade arv väheneb seniselt 42-lt PollWatchi prognoosi kohaselt 39-le, neli kohta võidavad sotsiaaldemokraadid ning sama palju kaotavad rohelised. FDP on kaotanud aga palju toetajaid, erakonna esindatus europarlamendis peaks vähenema koguni neli korda – 12 mandaadilt kolmele. 

Koostas MTÜ Valimisvaatlus 

+ + +