EP valimiste eel: Soomes jahivad võitu Põlissoomlased

Valimiste kuupäev: 25. mai

Mandaatide arv: 13Valimissüsteem

Soome kuraditosin mandaati jaotatakse ühes üleriigilises ringkonnas. Valimised on valimisnimekirjade põhised ehk üksikkandidaadid on keelatud, kuid erakonnad võivad moodustada valimisliite. Mandaadid jaotatakse sarnaselt Eestile d’Hondti meetodil.

Euroopa Parlamendi valimistel võivad osaleda kõik täisealised Soome kodanikud, olenemata nende sissekirjutusest. Teiste Euroopa Liidu riikide täisealised kodanikud võivad osaleda Euroopa Parlamendi valimistel Soomes juhul, kui nad on Soome alalise elaniku staatuse saanud vähemalt 51 päeva enne viimast valimispäeva.

Valimised 2009

Soome valimisi on alates möödunud sajandi üheksakümnendate algusest iseloomustanud kolme peavoolu partei võitlus. Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Koonderakond ja Keskerakond on pea alati võtnud ligi 65 protsenti häältest, domineerides seega riigi poliitmaastikul. Kolme partei omavahelist võitlust võiks ilmekalt kirjeldada Vestmanni-Piibelehe kaikaveoga, vaid kolmanda karakteri peaks siinkohal juurde mõtlema.

Viimaste eurovalimiste peamiseks teemaks oli Soome ja kogu Euroopa rahanduskriis. Koonderakond, kes ka valimised võitis, soosis tugevat Euroopa Liitu ning hoiatas bürokraatiamasina liigse sekkumise eest vabaturumajandusse. Samal ajal nõudsid Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond riigi tugevamat kontrolli ja maksuparadiiside kasutamise piiramist.

Teiseks oluliseks teemaks oli immigratsioon. Positiivse seisukoha võtnud Rohelistele ja liberaalsele Rootslaste Rahvaparteile Soomes oponeeris Põlissoomlaste Erakond, kes eurovalimiste uustulijana saavutas märkimisväärse kümneprotsendilise toetuse ja mandaadi Euroopa Parlamendis. Soome 13 mandaati jagunesid seitsme valimisnimekirja vahel.

2014 - kandidaadid ja valimissituatsioon

Eurovalimisi Soomes on varjutamas sisepoliitilised vangerdused. Peaminister ja Koonderakonna esimees Jürki Katainen teatas, et lahkub juunis valitsusjuhi positsioonilt ning sihib tõenäoliselt kohta Euroopa Komisjonis. Seega on soomlased hetkel uue peaministri ootuses ning tõenäoliselt tõuseb uueks valitsusjuhiks praegune Euroopa asjade ja kaubandusminister Alexander Stubb, kes veab ka Koonderakonna europarlamendi valimiste nimekirja.

Sisepoliitika kõrval mõjutavad valimisi paratamatult ka Ukraina sündmused ja NATO-sse astumise arutelu. Märtsis läbi viidud uuringu kohaselt toetavad NATO-sse pürgimist Koonderakonna ja sotsiaaldemokraatide toetajad, kuid sellele vastanduvad põlissoomlased ja vasakliidu valijad.

Euroopa Parlamendi valimiste üheks soosikuks on hetkel Keskerakond, kelle esinumbriks on populaarne eurovolinik Olli Rehn ja keda viimase (30.04) Soome Rahvusringhäälingu küsitluse kohaselt toetab 21 protsenti valijaskonnast. Hetkel suurima sisepoliitilise tähelepanu all olev Koonderakond hingab tsentristidele kuklasse ning neid toetab hetkel 20,2 protsenti küsitlusele vastanutest. Suurimateks võitjateks on ilmselt siiski Põlissoomlased, kes võivad võtta koguni neli mandaati.

Koostas: MTÜ Valimisvaatlus 

+ + +