EP valimiste eel: Ungaris võtab Fidesz ilmselt pea pooled mandaadid

Valimiste kuupäev: 25. mai

Mandaatide arv: 21Valimissüsteem

Ungaris valitakse Euroopa Parlamendi saadikud proportsionaalsetel valimistel ühest üleriigilisest ringkonnast D’Hondti süsteemi alusel. Nimekirjad on kinnised ja kohti jaotatakse vaid nimekirjadele, mis ületavad viieprotsendise valimiskünnise.

EP-valimistel saavad nimekirju üles seada vaid registreeritud parteid ning lubatud on mitme partei koostöö ehk valimisliidu moodustamine. Nimekirja ülesseadmiseks ei ole ette nähtud küll rahalist kautsjoni, ent vajalik on vähemalt 20 000 hääleõigusliku ungarlase toetusallkiri. Nii valimis- kui ka kandideerimisõigus saadakse Ungaris 18-aastaselt.

Valimised 2009

Ungari 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised olid Euroopa mõistes vähese, kuid siseriiklikus mõistes kahtlemata otsustava tähtsusega. Valimised peeti üsna erakorralistes tingimustes – 2006. aasta üldvalimised võitnud sotsialistid (MSZP) eesotsas peaminister Ferenc Gyurcsányga olid end mässinud kiiresti eskaleerunud vassimisskandaali ning Ungarit tabanud globaalne majanduskriis pühkis prügikasti kõik valitsevate parteide külluslikud valimislubadused. Lubatud majanduskasvu ja sotsiaalsete tagatiste suurendamise asemel tabasid ungarlasi aga maksutõusud, eelarvedefitsiidi järsk kasv ning plahvatuslikult suurenes ka tööpuudus. Vahetult enne 2009. a EP-valimisi sunniti lõpuks Gyurcsány tagasi astuma, kuid riigi etteotsa asunud nn ekspertide valitsus eesotsas Vabade Demokraatide (SZDSZ) juhi Gordon Bajnaiga pidi kiiresti asuma tõstma mitmesuguseid makse, et päästa riigi rahandus sisulisest pankrotist.

Kõik see andis trumbid kätte suurimale opositsiooniparteile Fidesz-KDNP-le, kes oli targu keeldunud nn ekspertide valitsusega liitumisest ning nägi lähenevates EP-valimistes võimalust anda koalitsioonile surmahoop, pöörates kogu kampaania sisuliselt referendumiks valitsevate parteide üle. Ehkki sotsialistid ja vabad demokraadid üritasid kampaanias esile tõsta EL-i ja endi positiivseid külgi, rõhutades, et nende juhtimisel (ja Euroopa struktuuritoetuste abil) on riik valmis ehitanud olulisi infrastruktuuriobjekte, suruti valitsevad erakonnad Victor Orbáni juhitava Fideszi kavala strateegia abil (valimisloosung „Aitab!“) kaitsepositsioonidele. Seega osutusid 2009. aasta EP-valimised Fideszi edasise poliitilise võidumarsi esimeseks oluliseks sammuks. Lisaks Fideszile mängis Ungari raske majandus- ja poliitiline olukord trumpe kätte äärmusparempoolsele ja euroskeptilisele Jobbiku parteile, mis Fideszi 14 ja sotsialistide nelja mandaadi kõrval kogus kolm kohta. Bajnai Vabad Demokraadid kaotasid pea kõik valijad ning vaid kaheprotsendine toetus jättis nad sootuks mandaadita.

2014 - kandidaadid ja valimissituatsioon

Vaevalt on Ungari valijad saanud end ühest poliitkampaaniast välja puhata, kui ees ootab teine. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised järgnevad vahetult aprilli alguses peetud parlamendivalimistele, kus Viktor Orbáni juhitud paremkonservatiivne Fidesz-KDNP suutis oma poliitvastased (mõningal määral valimisseadusega mängimise tõttu) taas kord selili panna ning säilitada parlamendis põhiseaduslike muudatuste tegemiseks vajalik kahekolmandikuline enamus. Samuti saatis mais pretsedenditu edu ka äärmuspopulistlikku Jobbikut, mis on püüdnud end poliitmaastikul positsioneerida noorte ja vaeste ungarlaste õiguste eest võitlejana ning teadlikult summutanud kunagist äärmuslikku vähemuste vastu suunatud retoorikat.

Kõik märgid näitavad, et Euroopa Parlamendi valimistel eel on asjade seis samasugune – Fidesz võtab ilmselt pea pooled mandaadid, Jobbik teeb oma läbi aegade parimat tulemust EP-valimistel ning jagunenud opositsioon eesotsas ungarlaste seas usaldusväärsuse kaotanud ekspeaministrite Gyurcsány ja Bajnaiga (uus partei E14-PM) võitlevad omavahel ülejäävate kohtade ja häälte pärast.

Jobbik on valimiskampaanias lubanud korraldada referendumi EL-i liikmelisuse üle ning vastustanud hiljuti vastu võetud seadust, mis lubab maad müüa ka välismaalastele. Fideszi kampaania on kantud edukast parlamendivalimiste tulemusest ning tugevnev Euroopa Liidu kriitika Ungari aadressil demokraatiaolukorra ning eelarvedefitsiidi pärast, on Fideszi populaarsust suhteliselt euroskeptiliste tavaungarlaste seas pigem kasvatanud.

Opositsioon loodab aga tavapäraselt oma vanadele ja usalduse kaotanud poliitdinosaurustele, kusjuures Gyurcsányon sotsialistide nimekirja eesotsas juba teatanud, et ei kavatse valituks osutununa europarlamenti minna, vaid jätkab oma tööd Ungari parlamendi saadikuna.

Koostas: MTÜ Valimisvaatlus  

    

+ + +