EP valimiste eel: uued jõud ja säravad esinumbrid loodavad tõsta Slovakkia valimisaktiivsust

Valimiste kuupäev: 24. mai

Mandaatide arv: 13Valimissüsteem

Slovakkia esindajad valitakse Euroopa Parlamenti proportsionaalse süsteemi alusel, kus riik moodustab ühe valimisringkonna ning nimekirjad on avatud – valija saab nimekirjas valimissedelile märkida kaks nime, keda ta antud nimekirjast eelistab oma esindajatena näha. Mandaatide jaotamisel kasutatakse Droopi süsteemi. Nimekirjade pikkus on piiratud – ühes nimekirjas saab esitada 13 kandidaati. Valimisõiguslikud on vähemalt 18-aastased Slovakkia või EL-i kodanikud, kandideerimisõigus on vähemalt 21-aastastel hääleõiguslikel elanikel. 

Valimised 2009

Slovakkia on Euroopa Parlamendi valimisosaluse vallas omamoodi negatiivse rekordi omanik. Pärast liitumist esimestel EP-valimistel 2004. aastal võttis valimistest osa vaid 16,9% hääleõiguslikke kodanikke, viis aastat hiljem osalusprotsent küll tõusis, kuid jäi siiski vaid 19,6%-le. Paradoksaalsel kombel on tegu ühe euroopameelsema liikmesriigiga, kus EL-il on üsna tugev poolehoid ning ükski parlamendipartei ei ole end määratlenud euroskeptilisena. Mõneti võibki vähest osalust seletada sisuliste vastandlike Euroopa-alaste seisukohtade puudumisega poliitdebatis, sest konflikt on sageli see, mis „teisejärgulistel“ valimistel valijaskonda osalema mobiliseerib.

2009. aasta valimised olid selle postulaadi õpikunäide – kõik suuremad Slovakkia parteid, alates valitsuses juhtpositsiooniga sotsiaaldemokraatidest (Smer-SD) kuni vastuolulise Vladimír Mečiari kunagi juhitud Rahvapartei-Slovakkia Demokraatliku Liikumise (ĽS-HZDS) ja rahvusäärmusliku Slovakkia Rahvusparteini välja, kinnitasid enne valimisi oma tugevat Euroopa meelsust.

Valimistsükli kohaselt järgnevad Euroopa Parlamendi valimised presidendivalimistele ning 2009. aasta tulemused peegeldasid suuresti paar kuud varem peetud presidendivalimisi – edu saatis sotsiaaldemokraate (viis mandaati). Lisaks tõusis 2009. aasta valimiste eel päevakorda Slovakkias elavate ungarlastest vähemuste küsimus, kuna tollane Ungari opositsiooniliider, tänane peaminister Viktor Orbán oli avaldanud arvamust, et Slovakkiast valitud ungarlaste esindaja peaks pigem lähtuma Ungari mitte niivõrd Slovakkia rahvuslikest huvidest. Sõnum mobiliseeris rahvuslikke tundeid mõlemal pool: Slovakkia ungarlasi ühendav Ungarlaste Koalitsioon (SMK) saavutas kaks kohta ning üllatuslikult võitis mandaadi ka rahvusäärmuslik Rahvuspartei (SNS). Ka ĽS-HZDS ja kristlikud demokraadid (KDH) kogusid mõlemad kaks kohta.

2014 – kandidaadid, valimissituatsioon, mida näitavad arvamusküsitlused?

Euroopa Parlamendi valimiste eel on poliitlaual eelkõige kaks küsimust: kas suudetakse tõsta Euroopa üht madalamat valimisaktiivsust ja kuivõrd suudab valitsev sotsiaaldemokraatide partei taastuda oma liidri peaminister Robert Fico lüüasaamisest äsjaste presidendivalimiste teises voorus.

Valimisaktiivsuse tõstmiseks on sotsiaaldemokraadid saatnud omamoodi kampaaniatuurile Slovakkia praeguse voliniku Euroopa Komisjonis, sotsiaaldemokraatide esinumbrina valimistel kandideeriva Maroš Šefčoviči. See käik peaks aitama sotsiaaldemokraatidel, kes valimistel on liidus parteiga Üks Suund (Smer-SD), säilitada ka liidripositsioon Slovakkia poliitikas ning kaitsta 2009. aastal võidetud viit mandaati. Valimisaktiivsust peaks pisut tõstma ka fakt, et esmakordselt on areenile astunud uued, euroskeptilised poliitilised jõud. Neist silmapaistvaim on liberaalne Vabaduse ja Solidaarsuse Partei (SaS), mis 2011. aastal sisuliselt lagundas valitseva koalitsiooni, kuna seisis vastu Slovakkia ühinemisele Euroopa Stabiilsusmehhanismiga . Valimisküsitlused näitavad, et eelkõige võitlevad Smer-SD-i selja taga kristlikud demokraadid (KDH) ja 2010. aastal asutatud huvitava nimega konservatiivne Lihtrahva Ja Sõltumatute Partei (OĽaNO). Kumbki pretendeerib küsitluste kohaselt paarile mandaadile. Slovakkia ungari vähemuse häälte toel veab suure tõenäosusega end üle valimiskünnise ka Ungarlaste Koalitsioon (SMK).

Koostas: MTÜ Valimisvaatlus

    

+ + +