Kuidas jagatakse mandaadid Euroopa Parlamendi valimistel?

26.02.2014

(2009. aasta EP valimiste näitel)

Euroopa Parlamendi valimistulemus selgub kahes järgus. Esmalt jagatakse mandaadid erakondade ja üksikkandidaatide vahel d’Hondti meetodil põhinevate võrdlusarvude alusel. Seejärel jagatakse kohad mandaadi saanud nimekirja sees enim hääli saanud kandidaatidele.

Erakonna esimene võrdlusarv on talle antud häälte koguarv. Teine võrdlusarv on erakonna häälte koguarv jagatud kahega, kolmas võrdlusarv on erakonna häälte koguarv jagatud kolmega jne. Üksikkandidaadi võrdlusarv on talle antud häälte arv.

Näiteks  jaotusid 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel mandaadid erakondade ja üksikkandidaatide vahel järgmiselt (tabelis üle 1% hääli saanud erakonnad ja üksikkandidaadid):

Erakond/kandidaat Hääli kokku Teine võrdlusarv Kolmas võrdlusarv
Keskerakond 103 506 [1] 51 753 [4] 34 502
Indrek Tarand 102 460 [2]    
Reformierakond 60 877 [3] 30 438,5  
IRL 48 492 [5] 24 246  
SDE 34 508 [6] 17 254  
Rohelised 10 851    
Martin Helme 9832    
Rahvaliit 8860    
Dimitri Klenski 7137    

 

Korduma kippuvad küsimused

1. Kes saab mandaadi avatud nimekirjade korral?

Valija annab hääle kandidaadile. Erakonna nimekirjas saab mandaadi kandidaat, kes saab rohkem hääli. Näiteks, kui erakonna häälte koguarv on nii suur, et ta saab kaks mandaati, osutuvad valituks selle erakonna kaks enim hääli saanud kandidaati.

2. Kui erakonna kõige enam hääli kogunud kandidaat otsustab oma mandaadist loobuda, kas tema hääled lähevad kaduma?

Ei lähe, tema poolt antud hääled jäävad erakonnale. Mandaadi saab sellest nimekirjast esimene mandaadita jäänud kandidaat.

3. Kellele lähevad üksikkandidaadi hääled, kui tema valimistulemus on nii hea, et ta saaks ka teise mandaadi?

Üksikkandidaat võistleb vaid enda eest. Seega, kuigi möödunud valimistel oleks Indrek Tarand võinud häälte arvu järgi veel teisegi mandaadi saada, oli ta üksikkandidaat ning kedagi kaasa võtta tal võimalik ei olnud. Üksikkandidaat ei saa määrata endale ka asendusliiget.

Kui üksikkandidaat loobub, saab koha esimesena mandaadist ilma jäänud erakond või üksikkandidaat. Näiteks 2009. aasta valimistel oleks Indrek Tarandi loobumisel mandaadi saanud Keskerakond.