Vabariigi Valimiskomisjon asus kaebusi läbi vaatama

Eesti Keskerakonna volitatud esindaja Priit Toobal esitas Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles ta vaidlustas hääletamistulemuste kindlakstegemise kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite osas ning taotles, et Vabariigi Valimiskomisjon vaataks läbi ja hindaks uuesti kõikide maakonna valimiskomisjonide otsused hääletamissedelite kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Parlamendi valimistel ning vajadusel tühistaks valimiskomisjonide otsused hääletamissedelite kehtetuks tunnistamise kohta.

 Hääletamissedeli täitmise kord on sätestatud Euroopa Parlamendi valimise seadusega. Selle kohaselt kirjutab valija hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe erakonna nimekirja või üksikkandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Vabariigi Valimiskomisjon on valimiste ettevalmistamise käigus valijatele selgitanud, et valima minnes tuleb hääletamissedelile kirjutada nimekirja või üksikkandidaadi number. Igasuguse teistsuguse selgituse andmine oleks valijat eksitav. Maakonna valimiskomisjonidele ning jaoskonnakomisjonidele, kes peavad hääletamistulemuste kindlakstegemisel tuvastama hääletamissedeli kehtivuse, on aga Vabariigi Valimiskomisjon edastanud konkreetsed juhised, kuidas toimida piiripealsete juhtumite korral.

Kehtetuid hääletamissedeleid on 0,5% valimistel antud häältest. Euroopa tavade järgi on hea, kui kehtetute sedelite arv ei ületa 2%. Sellest tulenevalt ei nähtu hääletamistulemustest, et 2009. a Euroopa Parlamendi valimistel oleks valijate jaoks olnud ebaselge, kuidas hääletamissedelit täita.

Seadus ütleb, et juhul kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi erakonna või üksikkandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks. Kaebaja arvates ei saa hääletamissedel olla kehtetu juhul, kui hääletamissedelile on kantud erakonna nimekirjas kandideeriva isiku nimi.

Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et hääletamissedel, millele on kirjutatud ainult erakonna nimekirjas kandideeriva isiku nimi, on kehtetu kahel põhjusel. Esiteks ei saa valija hääletada erakonna nimekirjas oleva kandidaadi, vaid erakonna poolt. Seaduse kohaselt peab valija kirjutama hääletamissedelile erakonna registreerimisnumbri. Seega on valija kandidaadi nime sedelile kirjutades hääletanud viisil, mis on põhimõtteliselt erinev suletud nimekirjade süsteemist.

Kui lugeda erakonna nimekirja kuuluva kandidaadi nimega sedel kehtivaks põhjusel, et valija soovis hääletada nimekirja poolt, siis see on üksnes oletus ja ei ole selge, mida valija sedelit täites silmas pidas ja milline oli tema tahe. Valija võis soovida üksnes  selle kandidaadi poolt hääle anda ja ei olnud nõus kogu registreeritud nimekirjaga. Kuna sellise sedeli kehtivaks ja kandidaadi poolt antud hääle lugemine nimekirja poolt antud hääleks oleks valija  tahte tõlgendus, siis ei ole valija tahe üheselt arusaadav.

Eestis oli esmakordselt nendel valimistel kasutusel valimissüsteem, mille kohaselt häält ei antud nimekirja kandidaadile, vaid erakonnale või üksikkandidaadile, mistõttu senine praktika hääletamissedelite kehtetuks tunnistamisel ei ole täies ulatuses kohaldatav. Samuti leidsid maakonna valimiskomisjonid hääletamissedelite veelkordsel ülelugemisel uusi erisusi võrreldes teistkordse ülelugemisega. Erinevad käekirjad, ülekirjutamised, parandused, mitmeti mõistetavused, aga ka protestihääled neilt, kes avaldasid oma suhtumist suletud nimekirjadesse. Kehtivate ja kehtetute häälte võrdlemisel on tegemist ennekõike hinnangu andmisega ja nii nagu inimesed on erinevad, võivad erineda ka nende hinnangud.

Ülaltoodust tulenevalt otsustas Vabariigi Valimiskomisjon hääletamissedelite kehtetuks lugemise õiguspärasuse hindamiseks maakonna valimiskomisjonides tutvuda kehtetuks tunnistatud sedelitega ning kontrollida, kas nende kehtetuks lugemisel on järgitud seadust ühetaoliselt. VVK vaatas üle 1963 kehtetut sedelit ja tuvastas nende hulgas üheksa kehtivat.

Lähtudes eelnevast otsustas Vabariigi Valimiskomisjon rahuldada kaebus osaliselt ja teha ettekirjutus maakonna valimiskomisjonidele viia sisse muudatused protokollidesse vastavalt eelpool kindlaks tehtud asjaoludele. Seadusest tulenevalt võib Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kaevata kolme päeva jooksul edasi Riigikohtusse.

+ + +