Hääleõigus

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti Vabariigis kõrgeima riigivõimu kandjaks rahvas, kes teostab seda hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega.

Lisaks toimuvad iga nelja aasta tagant kohaliku omavalitsuse volikogu valimised ja iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendi valimised.

Hääleõigus hõlmab endas hääletamis- ja kandideerimisõigust.

  • Eesti kodanik on hääleõiguslik kõigil valimistel, samuti rahvahääletusel.
  • Muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on hääleõiguslik kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning Euroopa Parlamendi valimistel.
  • Eestis elav Euroopa Liitu mittekuuluva riigi kodanik või kodakondsuseta isik saab hääletada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, kuid ei saa volikokku kandideerida.

Hääletamiseks peab isik olema vähemalt 18-aastane, kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel vähemalt 16-aastane. Hääletada ei saa isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ning isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos ning kannab vanglakaristust. Hääletamiseks peab isik olema kantud valijate nimekirja, mis tähendab, et tal peab olema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress. Euroopa Parlamendi valimistel võib isik hääletada ja kandideerida ainult ühes liikmesriigis.

Kandideerimiseks peab isik olema Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel 21-aastane ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel 18-aastane ja vastama hääletamisõiguslikkuse nõuetele. Kandideerida ei tohi tegevväelased. Isikud, kes on Riigikogu liikme, Euroopa Parlamendi liikme või volikogu liikme mandaadiga ühitamatus ametis saavad kandideerida, kuid valituks osutumisel peavad nad otsustama kas võtta vastu mandaat või jätkata senises ametis ning mandaadist loobuda. Alates 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamisest võib Riigikogu liige olla samaaegselt ka kohaliku omavalitsuse volikogu liige.

 

+ + +