Hääleõigusest
Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti Vabariigis kõrgeima riigivõimu kandjaks rahvas, kes teostab seda hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega.
Lisaks toimuvad iga nelja aasta tagant kohaliku omavalitsuse volikogu valimised ja iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendi valimised.
Hääleõigus hõlmab endas hääletamis- ja kandideerimisõigust.
Eesti kodanik on hääleõiguslik kõigil valimistel, samuti rahvahääletusel.
Muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on hääleõiguslik kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning Euroopa Parlamendi valimistel.
Eestis elav Euroopa Liitu mittekuuluva riigi kodanik või kodakondsuseta isik saab hääletada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, kuid ei saa volikokku kandideerida.
Hääletamiseks peab isik olema 18-aastane. Hääletada ei saa isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ning isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos ning kannab vanglakaristust. Hääletamiseks peab isik olema kantud valijate nimekirja, mis tähendab, et tal peab olema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress.
Kandideerimiseks peab isik olema Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel 21-aastane ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel 18-aastane ja vastama hääletamisõiguslikkuse nõuetele. Kandideerida ei tohi kaadrikaitseväelased. Seadusega on sätestatud, et teatud ametites olevad isikud ei või samaaegselt olla parlamendi või volikogu liikmeteks. See ei takista neid kandideerimast, kuid valituks osutumisel tuleb neil otsustada, kas jätkata senises ametis või asuda täitma parlamendi või volikogu liikme ülesandeid.
Euroopa Parlamendi valimised viiakse läbi kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides samaaegselt. Isik võib Euroopa Parlamendi valimistel hääletada ja kandideerida ainult ühes liikmesriigis. Eestis elavad teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud peavad Eestis hääletamiseks või kandideerimiseks esitama taotluse enda valijate nimekirja kandmiseks.
