E-hääletamise üldkirjeldus

Elektrooniline hääletamine (e-hääletamine) on üks võimalus teiste hääletamisviiside kõrval. E-hääletamine tähendab siinkohal kaughääletamist Interneti teel, mitte hääletamist spetsiaalsete hääletamisseadmete vahendusel. Siduva tulemusega elektroonilist hääletamist on Eestis läbi viidud alates 2005. aastast.

Vt ka statistikat.

Vt ka kogumik elektroonilise hääletamise teadusliku uurimise tulemustest (inglise keeles)

E-hääletamise süsteemi lühikirjeldus

Üks võimalik hääletamisviis on hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. St, et hääletamise käigus panevad valijad hääletamissedeli kahte ümbrikusse ning see toimetatakse valija elukohajärgsesse jaoskonda. E-hääletamise üldskeem tuleneb eelnimetatud väljaspool elukohta hääletamisest. Nende kahe hääletamisviisi puhul on sarnane nii hääletamise ühekordsuse kontroll kui hääle anonüümsuse tagamine.

Et paremini mõista e-hääletamise süsteemi, tuleb siinkohal lähemalt kirjeldada nn ümbrikuhääletamise viisi:

  • hääletama minnes tuleb esitada isikut tõendav dokument valija isiku tuvastamiseks;
  • seejärel saab valija sedeli ning kaks ümbrikku;
  • valija täidab hääletamissedeli ja paneb selle ühte ümbrikusse, mis on ilma ühegi märketa valija isiku kohta;
  • viimase paneb ta teise ümbrikusse, mille peale on kirjutatud valija andmed;
  • ümbrik toimetatakse valija elukohajärgsesse valimisjaoskonda, kontrollitakse välisel ümbrikul märgitud isiku hääleõiguslikkust, väline ümbrik avatakse ning sisemine (anonüümne) ümbrik lastakse hääletamiskasti.

Ümbrikusüsteem tagab, et valija valik jääb salajaseks ning elukohajärgses jaoskonnas valijate nimekirja märke tegemine väldib mitmekordset hääletamist.

E-hääletamine toimub sisuliselt sarnase skeemi järgi. E-hääletamise käigus valija arvutisse laaditud rakendus salastab valija hääle. Salastatud häält võib tinglikult nimetada sisemiseks anonüümseks ümbrikuks. Seejärel annab valija digiallkirja oma valiku kinnitamiseks. Digiallkirja andmisega lisatakse salastatud häälele isikuandmed ehk välimine ümbrik.

E-hääletamine on nagu väljaspool elukohta hääletaminegi võimalik vaid eelhääletamise ajal 7 päeva jooksul 10. päevast kuni 4. päevani enne valimispäeva. Sellega tagatakse, et iga valija kohta läheb lõpuks arvesse vaid üks hääl.

E-hääletamine ei toimu kontrollitud keskkonnas, nagu seda on valimisjaoskond. Tagamaks, et hääletaja väljendab oma tegelikku tahet, on tal võimalik oma elektrooniliselt antud häält muuta, hääletades eelhääletamise ajal uuesti elektrooniliselt või minnes eelhääletamise päevadel valimisjaoskonda hääletama.

Näiteks, kui elektrooniliselt hääletanud valija muudab oma e-häält, minnes eelhääletamise ajal valimisjaoskonda hääletama, siis tagatakse, et valija kohta läheb arvesse üks hääl. Selleks informeeritakse kõiki valimisjaoskondi pärast e-hääletamise lõppu ja enne pühapäevast valimispäeva nende valijate nimekirja kuuluvatest e-hääletajatest. Kui jaoskonnas selgub, et valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui pabersedeliga, teavitatakse sellest riigi valimisteenistust, kes tühistab selle valija e-hääle.

Valimispäeva õhtul enne hääletamistulemuste kindlakstegemist eraldatakse salastatud hääled ja isikuandmetega digitaalallkirjad ehk siis sisemised ja välimised ümbrikud. Seejärel avatakse anonüümsed e-hääled ja loetakse nad kokku. Süsteem avab hääled vaid siis, kui neil puudub seos isikuandmetega.

Loe lähemalt E-hääletamise süsteemi üldkirjeldus

E-hääletamise põhimõtted

E-hääletamise ajaline piiratus - e-hääletada saab 7 päeva jooksul 10. päevast kuni 4. päevani enne valimispäeva.

Elektroonilise ülehääletamise võimalus - valijal on võimalus e-hääletamise perioodil uuesti e-hääletada, arvesse läheb viimasena antud hääl.

Tavahääletamise ülimuslikkus - kui hääletaja läheb eelvalimiste päevadel valimisjaoskonda ning hääletab tavameetodil (olles eelnevalt e-hääletanud), siis e-hääl kustutatakse. Valimispäeval oma häält muuta ei saa.

E-hääletamise sarnanemine tavahääletamisele – e-hääletamine järgib valimisseadust ja -tavasid. See on ühetaoline ja salajane, hääletada saavad ainult hääletamisõiguslikud isikud, iga isik saab anda ainult ühe hääle, hääletajal ei tohi olla võimalik tõestada, kellele ta hääle andis jne. E-hääletamine on vähemalt sama usaldusväärne ja turvaline kui tavahääletamine. Häälte kogumine on kontrollitav.

Valija peaks saama oma valiku teha vabalt ja segamatult. Nt e-hääletamisele kihutamine selleks arvutit pakkudes või muul moel valijat mõjutades ei ole lubatud, mh on taunitav kollektiivsete e-hääletamise ürituste korraldamine. Sarnast tegevust võib käsitleda valimisvabaduse rikkumisena.

E-hääletaja hääletab ise. Võõra ID-kaardi või mobiil-ID abil hääletamine, samuti nende koodide üleandmine teisele isikule ei ole lubatud. Turvalisusega seotud riskide vältimiseks tuleb e-hääletamisel kasutada arvutit, mis kuulub hääletajale või usaldusväärsele isikule.

E-hääletamisel isiku tuvastamise ja digiallkirja andmise erinevad võimalused

1. E-hääletamine ID-kaardi abil

Vajalikud vahendid:

  • ID-kaart (kehtib nii vana kui ka uus ID-kaardi versioon) koos PIN-koodide (kui koodid on kadunud, saate uued PPA kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindusest või vastavast pangakontorist) ja sertifikaatidega (kui sertifikaadid on aegunud, siis saad neid uuendada ise aadressil sk.ee/id-kontroll);
  • internetiühendusega arvuti;
  • kaardilugeja ja ID-kaardi tarkvara (tarkvara saate paigalda aadressilt installer.id.ee).

Vajaduse korral tuleb uuendada ID-kaardi tarkvara. (Vt ka id.ee)

E-hääletamise etapid ID-kaardi kasutamisel:

  • valija sisestab kaardilugejasse ID-kaardi;
  • avab veebilehitsejaga e-hääletamise lehe (www.valimised.ee);
  • laeb alla ja käivitab valijarakenduse;
  • tõendab oma isikut sisestades selleks ID-kaardi PIN1 koodi;
  • valijale kuvatakse valijarakenduses tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaadid;
  • valija teeb oma valiku;
  • kinnitab oma valiku digitaalallkirjaga sisestades selleks ID-kaardi PIN2 koodi;
  • saab arvutiekraanil teate hääle vastuvõtmise kohta.

2. E-hääletamine digi-ID abil

Digitaalne isikutunnistus ehk digi-ID on dokument, millega saab elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja anda digitaalset allkirja. Digi-ID näeb välja nagu ID-kaart, kuid sellele ei kanta kasutaja fotot ning ta ei ole kasutatav füüsilise isikut tõendava dokumendina.

E-hääletamise etapid (ja ka vahendid) digi-ID kasutamisel on sarnased, mis ID-kaardi kasutamisel.

3. E-hääletamine mobiil–ID abil

Vajalikud vahendid e-hääletamiseks:

  • Mobiil-ID SIM-kaart koos PIN-koodide ja sertifikaatidega;
  • internetiühendusega arvuti;
  • mobiiltelefon.

Arvutile ei ole vaja paigaldada kaardilugejat ja spetsiaalset tarkvara, mobiiltelefon koos vastava SIM-kaardiga täidab ühel ajal nii kaardi kui ka kaardilugeja funktsiooni. Mobiil-ID tuleb enne kasutamist ID-kaardiga aktiveerida.
E-hääletamise etapid mobiil-ID kasutamisel:

  • valija avab veebilehitsejaga arvutis e-hääletamise lehe (www.valimised.ee);
  • laeb alla ja käivitab arvutis vajaliku valijarakenduse;
  • sisestab arvutisse oma mobiiltelefoni numbri;
  • tõendab oma isikut sisestades selleks mobiiltelefonis mobiil-ID PIN1 koodi (eelnevalt saadetakse Teie mobiiltelefonile sõnumiga kontrollkood);
  • valijale kuvatakse valijarakenduses tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaadid;
  • valija teeb arvuti abil oma valimisotsuse;
  • kinnitab oma valiku digitaalallkirjaga sisestades selleks mobiiltelefonis mobiil-ID PIN2 koodi (eelnevalt saadetakse Teie mobiiltelefonile sõnumiga kontrollkood);
  • saab arvutiekraanil teate hääle vastuvõtmise kohta.

Üksnes mobiiltelefoniga valimistel hääletada ei ole võimalik, selleks läheb vaja ka internetiühendusega arvutit. Mobiil-ID abil saab isikut tuvastada ja digitaalallkirja anda. Seega ei saa rääkida veel m-hääletamisest kui sellisest.

Selleks, et kõik õigel ajal ladusalt sujuks, saab aadressil www.valimised.ee e-hääletamist testida. Proovihääletamine võimaldab kontrollida, kas valija arvuti on õigesti seadistatud, kas ID-kaardi (või mobiil-ID SIM-kaardi) sertifikaadid kehtivad ning kas PIN-koodid on olemas.

 

+ + +