EP valimiste eel: Bulgaaria testib valitsevat koalitsioonivalitsust

Valimiste kuupäev: 25. mai

Mandaatide arv: 17

Valimissüsteem

Bulgaaria valib oma esindajad Euroopa Parlamenti proportsionaalse valimissüsteemi alusel, kus riik on üks valimisringkond. Veebruaris vastu võetud seadusemuudatuse alusel kehtestati nimekirjadele ja üksikkandidaatidele viieprotsendine künnis ning mandaadid jaotatakse Hare-Niemeyeri meetodil. Bulgaaria kasutab avatud nimekirjade põhimõtet, see tähendab, et valija saab märkida oma kandidaadieelistuse nimekirjas. Kui valija eelistust sedelil ei märgi, näeb seadus ette, et valija hääl läheb vaikimisi nimekirja esinumbrile.

Valimised 2009

Varasematel Bulgaaria valimistel on peamine valimisvõitlus käinud kolme suurema erakonna vahel –nii 2007. kui 2009. aastal saatis suurim edu Bulgaaria Euroopaliku Arengu Parteid (GERB). Nimekirja juhtis (ja osutus ka valituks) Rumiana Zeleva, kes hiljem esitati Bulgaaria peaministri ja parteikaaslase Boris Boikovi poolt ka Barroso juhitud Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiks. Siiski oli Zeleva sunnitud oma kandidatuurist komisjoni loobuma, kuna kukkus üsna haledalt läbi kuulamisel Euroopa Parlamendis. GERB-ile on valimistel peamise kinda heitnud vasakpoolne Bulgaaria Koalitsioon (KB), ühendades erinevaid Bulgaaria vasakpoolseid parteisid, kuigi mõlemail EP-valimistel on GERB-ile napilt alla jäädud. Kahel eelneval EP-valimisel on stabiilselt 15-20% häältest korjanud Bulgaarias elava türgi vähemuse hääli koondav Bulgaaria Vabaduse ja Õiguse Partei (DPS). Nii 2007. kui ka 2009. aastal saavutas EP-s esindatuse vastuoluline rahvusäärmuslik-populistlik Rünnaku Partei (ATAKA), mille üks kahest 2009. aastal valitud MEP-ist on üks tänaseks asutanud uue erakonna - Inimesed Tõelise, Avatud ja Ühinenud Demokraatia eest.

2014 – kandidaadid, valimissituatsioon, mida näitavad arvamusküsitlused?

Eelseisvad EP valimised on eelkõige test Bulgaariat valitsevale koalitsioonivalitsusele, mis moodustus pärast pikki koalitsioonikõnelusi 2013. aasta parlamendivalimiste järel. Valitsusse kuuluvad Sotsialistlik Partei ja türklastest vähemuse õigusi kaitsev Bulgaaria Vabaduse ja Õiguse partei (DPS). Parlamendivalimistel enim hääli saanud GERB jäeti koalitsioonikõnelustelt kõrvale, kuid on Euroopa Parlamendi valimisteks kokku pannud tugeva nimekirja, eesotsas endise Euroopa fondide ministri Tomislav Tonševiga, kellele järgnevad kolm istuvat, GERB-i ridadest valitud Euroopa Parlamendi saadikut. GERB-i ja Sotsialistliku Partei valimisvõitluse tuules pretendeerivad mandaatidele Euroopas ka mitmeid paremerakondi koondav Reformistide Liit, Bulgaaria Vabaduse ja Õiguse partei ning populaarse telesaatejuhi asutatud uus erakond Bulgaaria Tsensuurita (omakorda valimisliidus rahvuslastega). Reformistide Liitu juhib endine minister ja EP-saadik Maglena Kuneva, kuid viimastel kuudel on nende populaarsus küsitlustes kiiresti kahanenud.  Rahvusäärmusliku Ataka populaarsus on võrreldes eelnevate valimistega tugevalt vähenenud. 

Koostas: MTÜ Valimisvaatlus 

+ + +