EP valimiste eel: Hollandi parteid suunavad teraviku siseturule

Valimiste kuupäev: 22. mai

Mandaatide arv: 26Valimissüsteem

Hollandi Euroopa Parlamendi valimiste valimissüsteem on parteide põhine. Kandideerida võivad ainult erakonnad, üksikkandidaatide kandideerimine ei ole lubatud.  Samas kehtiva erakonnaseaduse järgi on Hollandis võimalik luua erakond vaid kolme inimesega ehk inimestel on siiski vägagi lihtne poliitikas osaleda ning oma passiivset  valimisõigust teostada.

Hollandi esindajad valitakse D´Hondti meetodil ühest üleriigilisest ringkonnast, proportsionaalselt, avatud nimekirja süsteemi alusel.   Valimiskünnist Hollandis ei ole.

Erakonnad, kes ei kuulu ametiaega lõpetavasse Euroopa Parlamendi koosseisu peavad tasuma kautsjoni 11 250 eurot, mis on riigi poolt tagastatav kui erakond võidab vähemalt kolm neljandikku häältest, mis oli vajalik ühe koha võitmiseks.

Euroopa Parlamendi valimistel võivad valida ja kandideerida kõik Euroopa Liidu kodanikud, kes on vähemalt 18-aastased ja omavad Hollandis täieõiguslikku valimisõigust. Hollandi valijal, kes ei saa ise valima minna, on õigus määrata esindaja, kes teostab valimisõigust tema eest.

Valimised 2009

Hollandi puhul märgib 2009. aasta valimisi kindlasti valijate loidus. Valimas käis 36,9 protsenti valimisõiguslikest inimestest ning valimiskuu alguses ei teadnud üle poole hollandlastest, mis kuupäeval Euroopa Parlamendi valimised täpselt toimuvadki.

Veerandsajale saadikukohale Euroopa Parlamendis kandideeris 17 erakonda.  Uue tulijana säras Geert Wildersi euroskeptiline Vabaduspartei, mis kogus teise tulemuse ja ligi 17 protsendi valijate toetusega neli tooli Europarlamendis. Valimised võitis konservatiivsed Kristlikud Demokraadid 20 protsendiga. Kokku pääses Europarlamenti üheksa partei esindajad.

Hoolimata valijate leigest eurohuvist keskendusid eurodebatid siiski Euroopa Liidu teemadele. Paremäärmuses paikneva Vabaduspartei  ja poliitmaastiku vasakul tiival tegutseva Sotsialistliku Partei jõulised eurovastased hoiakud lõhestasid neid väheseid euroteemadest huvitatuid ning kujundasid euroväitluste peamisteks teemadeks Euroopa Liidu laienemise, majanduskriisi, immigratsiooni ja integratsioonipoliitika. Viimaste osas keerles arutelu Türgi võimaliku Euroopa Liiduga liitumise ümber.

2014 – kandidaadid, valimissituatsioon, mida näitavad arvamusküsitlused?

Uurides Hollandi suuremate erakondade kodulehti  võib märgata, et Euroopa Liidu valimised ei ole sugugi esiplaanil ning hoolimata sellest, et valimisteni on Hollandis vähem kui üks kuu domineerivad riigis kohalikud uudised.

Hollandlased on alati olnud skeptilised europarlamendi valimiste suhtes. Ehkki uskudes, et Euroopa Liit aitab tugevdada Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja majanduslikku olukorda, siis paraku ei nähta Euroopa Liidust otsest kasu hollandlaste enese heaolu tõstmisel. Pigem usutakse Hollandis, et Liidu laienemisega väheneb hollandlaste otsene kasu ja loovutatakse Haagis olevat võimu.

Hollandi suurematel parteidel on olemas korralikud Euroopa Parlamendi valimiste programmid, kuid ka need koosnevad eeskätt siseturule orienteeritud loosungitest. Jättes kõrvale paremäärmusliku Vabaduspartei, kes püüab hoida ja teravdada ühiskondliku lõhet immigratsiooni ja rahvusvähemuste küsimuses, domineerivad teistel erakondadel ideedokumentides töökohtade ning majanduskasvu lubadused. Üks ühine joon on siiski kõikidel erakondadel – Euroopa ega Hollandi julgeolek ei ole teemaks.

Täpselt kuu enne valimisi on poliitiline olukord Madalmaades vägagi pingeline. Valimisvõidu eest võitlevad jällegi kristlikud demokraadid ja  Vabaduspartei, ent nende vahe on küsitluste järgi olematu. Neile kahele astuvad kandadele kaks vasakliberaalset ALDE fraktsiooni kuuluvat erakonda Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei ja Demokraadid 66. Viimaste küsitluste kohaselt pääseb Europarlamenti tänavu koguni kümne parteinimekirja esindajad.

 Koostas: MTÜ Valimisvaatlus 

+ + +