EP valimiste eel: kas Austria võtab suuna paremale või suudavad tsentriparteid vastu seista?

Valimiste kuupäev: 25. mai

Mandaatide arv: 18Valimissüsteem

Euroopa Parlamendi valimiste jaoks on föderaalterritoorium ühendatud üheks valimisringkonnaks, millest valitakse esindajad proportsionaalselt, poolavatud nimekirjade süsteemi alusel. Kehtib neljaprotsendine valimiskünnis ja mandaadid jaotatakse tavalise D’Hondti meetodi alusel.

Valimisõigus on Austrias vähemalt 16-aastasel kodanikul või Euroopa Liidu kodakondsusega isikul, kes elab Austrias alaliselt – tegemist on ainsa EL-i riigiga, kus valimisiga on alla 18. eluaasta. Kõik Austria kodanikud võivad valida, kui nende elukohariik on ükskõik kus väljaspool Austriat. Valija saab anda ühe hääle kas nimekirjale tervikuna või konkreetsele isikule nimekirjas. Kandideerida saab alates 18-aastaselt, kui isikut toetab kas kolm parlamendiliiget, üks Euroopa Parlamendi liige või 2600 registreeritud valijat.

Valimised 2009

Poolteist aastat kestnud hõõrumiste tulemusena lagunes sotsiaaldemokraatide (SPÖ) ja Austria Rahvapartei (ÖVP) koalitsioon aastal 2008 seoses SPÖ seisukohtade kannapöördelise muutusega EL-i asjades – edaspidi tuleb kõik EL-i lepped panna Austrias rahvahääletusele – õõnestades sellega valitsuse ametlikku seisukohta Euroopa integratsiooni küsimuses. Järgnenud varajastel valimistel said senised valitsusparteid rekordmadala tulemuse ning poliitmaastikule naasis võimsalt paremäärmus – osaliselt oli tõusu põhjuseks valijate rahulolematus pidevate tülide üle valitsuserakondade vahel.

Austria on olnud alati tugevalt euroskeptiline riik, enamik austerlasi on arvamusel, et EL areneb vales suunas ning Brüsselis tehakse otsuseid Austria soovidega arvestamata. Erandina võttis ÖVP tugeva Euroopa-meelse seisukoha, mida võib pigem tõlgendada taktikalise käiguna vastukampaanias kui et erakonna põhimõttelise seisukohana. Euroopa Liidu teemad, kaasa arvatud EP valimised, ei leia Austrias siiski laialdast meediakõlapinda ning tegemist on austerlaste jaoks pigem teisejärguliste küsimustega.

2014 - kandidaadid ja valimissituatsioon

Austria kahe peamise tsentristliku partei ülesanne on astuda vastu üha enam pead kergitavale paremäärmuslikule Vabaduse Parteile (FPÖ). Koalitsioonivalitsuse mulluste valimiste järel napi enamusega moodustanud vasaktsentristlik SPÖ ja paremtsentristlik ÖVP seisavad ühtlasi silmitsi nii oma toetajaskonna kui parteisiseste nõudmistega. SPÖ suhtes on kriitiliselt meelestatud nii noorem põlvkond kui erakonna leiboristlik valijaskond. Ehkki ÖVP on teinud läbi väikesi muudatusi, nende välisminister ja peasekretär on ajaloo noorimad, ei ole partei põhiprogramm palju muutunud. ÖVP linnastunud liberaalset valijaskonda õõnestab vastne NEOS, reformistlik liberaalne partei, mis meelitab enda poole ÖVP keskklassi kuuluvaid valijaid.

Märtsi keskpaigas avaldatud küsitluste kohaselt on kõigi kolme erakonna toetusprotsent 22 protsendi juures ning austerlased näivad olevat kahevahel, millised jõud võiksid neid paremini Euroopa Parlamendis esindada. Kokkuvõttes peaksid suuresti sümboolsed EP-valimised näitama ka laiemat tendentsi, kas Austria võtab ka üldisema suuna paremale või on kahel tsentristlikul võimuerakonnal siiski suutlikkust paremäärmuslusele vastu seista.

Koostas: MTÜ Valimisvaatlus 

    

+ + +