EP valimiste eel: Poola liiderparteisid juhivad rahvusvaheliselt tunnustatud tegijad

Valimiste kuupäev: 25.mai

Mandaatide arv: 51Valimissüsteem

Poola on jagatud kuraditosinaks valimisringkonnaks, milles igaühes jagatakse välja kolm kuni seitse mandaati, sõltuvalt valijate arvust ringkonnas. Erakondade mandaadid jagatakse välja üleriigilise häältearvu põhjal, kasutades d’Hondti meetodit, ning seejärel kasutades ringkondades Hare-Niemeyeri suurima jäägi meetodit. Valimistulemustele kehtib riiklikul tasandil 5-protsendiline künnis.

Poolas on Euroopa Parlamendi valimistel kohustuslik moodustada eraldi valimisnimekiri. Nimekirja võivad moodustada nii registreeritud erakonnad kui ka erakondadevälised isikud. Igas valimisringkonnas, kus valimisnimekiri on registreeritud, peab ta olema esindatud vähemalt viie, kuid maksimaalselt kümne kandidaadiga.

Kandideerida võib Poolas europarlamenti alates 21. eluaastast. Valimisnimekirja registreerimiseks peab ta igas soovitud ringkonnas koguma 10 000 allkirja. Kui valimisnimekiri soovib olla esindatud rohkem kui pooltes valimisringkondades, peab ta koguma nõutud allkirju seitsmes ringkonnas. Valija võib anda oma toetuse mitmele valimisnimekirjale. Valimisnimekirjad tuleb registreerida 40 päeva enne valimispäeva. Deposiiti valimisnimekirjadelt ei nõuta.

Valimised 2009

Poola valijaskonda ilmestab küll positiivne suhtumine Euroopa Liitu, ent väga madal valimisaktiivsus. Esimestel Euroopa Parlamendi valimistel 2004. aastal käis valimas natukene üle viiendiku valijatest ehk 20,9 protsenti. Võis eeldada, et Liidus oldud viie aastaga valimisaktiivsus kasvab ning seda ta tegigi, kuid tõusis vähem kui neli protsenti - 24,5 protsendini.

Poola parteimaastikul käib juba kümmekond aastat tuline heitlus kahe suurema parempoolse erakonna vahel. Poliittandri parempoolsusel võitlevad liberaal-konservatiivne peaministripartei Kodanike Platvorm ja rahvuskonservatiivne erakond Õigus ja Õiglus.

Kuna inimeste huvi Euroopa Liidu teemade vastu on äärmiselt madal, keskendus 2009. aasta kampaania Poolas eeskätt siseriiklikele küsimustele.  Alates 2007. aastast opositsioonipinke nühkinud Õigus ja Õiglus, kes kogus kokkuvõttes 27,4 protsendi valijate toetuse, tituleeris eurovalimised selgelt protestivalimisteks kohaliku valitsuse vastu ja soovis näidata võimulolijatele „kollast kaarti“. Väga agressiivsest vastukampaaniast hoolimata võidutses valimistel valitsev Kodanike Platvorm, mida toetasid eeskätt Lääne-Poola ja kõrgemalt haritud inimesed ning parteid eelistas koguni 44 protsenti valijatest.

Suur valimisedu oli Poolas märgilise tähendusega, kuna alates 1989. aastast, kui peeti esimesed demokraatlikud valimised, ei ole ühtegi valitsuserakonda õnnistatud nii suure valijate toetusega.

Valimiste kokkuvõtteks võib öelda, et kaks suurt erakonda kahekordistasid kumbki mandaatide arvu Euroopa Parlamendis ning väikeparteid hävisid.  Võrreldes Poola esimeste eurovalimistega, kui  Euroopa Parlamenti pääsesid kaheksa nimekirja esindajad, oli 2009. aastal edukaid nimekirju ainult neli.

2014 - kandidaadid ja valimissituatsioon

Kui kümme aastat tagasi võttis Poola esimestest eurovalimistest osa 21 valimisnimekirja ning viis aastat hiljem kahanes võistlevate nimekirjade arv kümneni, siis eeldati, et Poola parteimaastik konsolideerub. Paraku tänavused Euroopa Parlamendi valimised põrmustavad selle ootuse ning valimistel konkureerib kakskümmend erakonda, kellest üheksa on esindatud kõigis kolmeteistkümnes ringkonnas.

Valimiste võitjat ei ole seekord lihtne ennustada. Kodanike Platvorm on seitsmeaastase võimuloleku perioodi järel oma populaarsust selgelt kaotanud ning Õigus ja Õiglus on sellest tulenevalt jällegi enda valijaskonda kasvatanud.  Eurovalimiste kaotus näis Kodanike Platvormile eelmisel aastal juba ilmselge, kuid Ukraina kriis on kaarte tunduvalt ümber mänginud ning hetkel on küsitluste järgi peamised võidupretendendid ühel joonel.

Kodanike Platvormi kampaanialoosung „Turvaline Poola tugevas Euroopas“ on kantud otseselt Ukrainas toimuvast ning turvalisuse tähe all proovitakse valijatele müüa ka eurovaluuta kasutuselevõtmist. Õigus ja Õiglus räägib samuti julgeolekust, kuid eelkõige transatlantiliste suhete vaatevinklist, soovides riiki tuua alalised NATO väed ja suurendada riigi kaitsekulutusi.

Enne valimisi meenutatakse poliittandril sageli ka kolme aasta eest juhtunud lennukatastroofi, milles hukkus riigi president ja Õigus ja Õiglus partei esimehe kaksikvend Lech Kaczynski.

Mõlema partei esinumbrid on rahvusvahelisel tasandil vägagi tunnustatud tegijad. Kodanike Platvormi esinumbriks on Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Janusz Lewandowski, kellele astub samas Pomorskie valimisringkonnas vastu endine välisminister ja eurosaadik Anna Fotyga.

Kõrge valimisaktiivsusega ei hiilata tõenäoliselt ka tänavu ja valimisosalus jääb eelduste kohaselt 20-25 protsendi vahele.

Koostas: MTÜ Valimisvaatlus 

 

+ + +