EP valimiste eel: Sloveenia läheb valimistele vastu poliitiliselt pingelises olukorras

Valimiste kuupäev: 25. mai

Mandaatide arv : 8Valimissüsteem

Sloveenia kasutab Euroopa Parlamendi valimistel Eestiga sarnast süsteemi. Kõik kaheksa esindajat valitakse ühest üleriigilisest ringkonnast, valimiskünnis puudub ja kasutatakse avatud nimekirju. Mandaate jagatakse D’Hondti koefitsiendi alusel arvutatud võrdlusarvude kõrvutamisel. Nii kandideerimis- kui valimisõigus on vähemasti 18-aastasel Sloveenia või EL-i kodanikul.

Kandidaatide ülesseadmiseks on parteil valimisnimekirja registreerimiseks vajalik koguda kas nelja Sloveenia parlamendi liikme või vähemalt 1000 hääleõigusliku kodaniku toetusallkiri. Üksikkandidaadi saab üles seada 300 hääleõigusliku kodaniku toetusallkirja abil.

Valimised 2009

Euroopa Parlamendi valimised Sloveenias 2009. aastal järgnesid vahetult kodustele parlamendivalimistele ning neis nähti valitseva vasakpoolse koalitsiooni, eesotsas Sloveenia sotsiaaldemokraatliku parteiga (SD), esimest proovikivi. Kokkuvõttes kujunesid Euroopa Parlamendi valimised aga üsna loiu kampaaniaga sündmuseks, mille tõttu kannatas ka valimisaktiivsus.

Sarnaselt Slovakkiaga on usaldus Sloveenias EL-i vastu väga kõrge, vaatamata faktile, et riiki on räsinud tugev majanduskriis. Riigis puuduvad tugevad euroskeptilised poliitilised jõud ning valimised kujunesid parteikampaaniameistrite aktiivsel kujundamisel erinevate valimisnimekirjade esinumbrite isiklikeks mõõduvõtmiseks, kus peamiseks argumendiks oli kandidaatide võime oma riiki Euroopas väärikalt ja edukalt esindada. Kampaania lõpunädalatel lahvatas skandaal uue erakonna, liberaalse Zares (Uus Poliitika) juhi ümber, kes varjas ajakirjanduse eest oma osalust ühes Sloveenia ettevõttes. Seetõttu kaotas partei kindlasti ühe mandaadi ning skandaalist lõikas kahtlemata kasu valimised lõpuks võitnud opositsiooniline Sloveenia demokraatlik partei (SDS), mis sai 27-protsendipunktise valimisvõidu juures sama palju mandaate (kaks) kui teiseks platseerunud  sotsiaaldemokraadid (SD). Konservatiivne Uus Sloveenia, Zares ja liberaalid (LDS) kogusid kõik ühe mandaadi.

2014 – kandidaadid, valimissituatsioon, mida näitavad arvamusküsitlused?

Täna elab Sloveenia poliitiline maastik üle korralikke maavärinaid, mis ei jäta mõju avaldamata ka EP- valimistele. Poliitikat varjutab eelkõige Sloveenia vastuolulise ekspeaministri ja parempoolse Sloveenia Demokraatliku partei (SDS) juhi Janez Janša süüdimõistmine korruptsioonikuriteos. Janša eitab raevukalt kõiki süüdistusi ja püüab nii iseennast kui parteid päästa vastusüüdistustega, nimetades neid enda vastu suunatud poliitiliseks nõiajahiks, mille taga on tema hinnangul eelkõige endiste kommunistide kättemaks. SDS  üritab paralleelselt eurovalimistega korraldada referendumit küsimuses, kas avada endiste kommunistide väidetavaid hämaraid tegevusi paljastavad salaarhiivid. Poliitilised pinged Sloveenias ei ole üllatavad – majandus oli 2013. aastal eurotsooni kõige suuremas languses ning tööpuudus (11-13%) ei taha kuhugi taanduda. Küsitlused näitavad, et SDS kaotab Euroopa Parlamendi valimistel võrreldes 2009. aastaga kohti, kuid parteiorganisatsioon ja välja käidud valimisnimekiri on endiselt nii tugevad, et üle ühe mandaadi erakond ei kaota.

Siiski võib traditsiooniliselt parempoolne Sloveenia Euroopa Parlamendi valimistel pöörduda kergelt vasakule, sest küsitlustes on üha rohkem poolehoidu leidnud uued vasakpoolsed parteid. Üks neist, valitsust juhtiv vasak-tsentristlik Positiivne Sloveenia on nimekirja vedama värvanud praeguse Sloveenia EL-i voliniku Janez Potočniku. Samas võib SDS-ist üle jääva mandaadi üles korjata ka parempoolne Sloveenia Uue partei (NSi) ja Sloveenia Rahvapartei (SLS) valimisliit, mille nimekirja troonib taasiseseisvumise järgne esimene Sloveenia valitsusjuht, Aljoz Peterle.

Koostas: MTÜ Valimisvaatlus 

 

+ + +