EP valimiste eel: Tšehhis on liidrikoha haaranud Rahulolematute Kodanike Aktsioonipartei

Valimiste kuupäev: 23.-24. mai

Mandaatide arv: 21Valimissüsteem

Tšehhi esindajad valitakse parteide või poliitiliste liikumiste üles seatud nimekirjadest proportsionaalselt ühest kogu riiki hõlmavast valimisringkonnast. Nimekirjadele on seatud viieprotsendine künnis ning mandaadid jaotatakse D’Hondti jagaja alusel. Nimekiri on avatud ja valijal on võimalus valimissedelil märkida kaks kandidaati, keda ta nimekirjast eelistab. Nimekirjas ülespoole liikumiseks valijate eelistuse alusel peab kandidaat koguma vähemalt  viis protsenti nimekirjale antud häältest. Kandideerida võivad kõik Tšehhi või Euroopa Liidu kodanikud alates 21. eluaastast, valimisõigus on antud alates 18. eluaastast.

Valimised 2009

2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi Tšehhis mõjutas eelkõige terav sisepoliitiline võimuvõitlus ning neis nähti sügisel peetud erakorraliste parlamendivalimiste eellahingut. Peamiselt kahe toonase suurima erakonna - Kodanike Demokraatlik Partei (ODS) ja sotsiaaldemokraatide (ČSSD)- ümber moodustunud koalitsioonid olid eelnevalt jõudnud Tšehhi parlamendis patiseisu, kus kummalgi leeril ei olnud püsivat enamust. Pideva võimuvõitluse ja umbusalduste virvarris tuli Tšehhil täita 2009. aasta alguses alanud Euroopa Liidu eesistumise kohustust.

Ehkki Tšehhit on peetud üheks euroskeptilisemaks Ida-Euroopa riigiks, saatis 2009. aastal edu peamiselt positiivse sõnumiga valimistele läinud ODS-i, kes tegi suhteliselt probleemideta kulgenud eesistumisest oma peamise valimissõnumi. ODS-i suuremat edu (kokku üheksa mandaati) pärssis sisemine lõhestatus Lissaboni lepingu küsimuses. Peamiselt ODS-i ja valitsuse sisepoliitilisele kritiseerimisele keskendunud sotsiaaldemokraadid (ČSSD) saavutasid seitse kohta ning suhteliselt lojaalse valijaskonna toel pääsesid Euroopa Parlamenti ka kommunistlik partei (KSČM) ja kristlikud demokraadid-rahvapartei (KDU-ČSL). Lõhestunud rohelised, äärmuslik tööpartei ja euroskepsisele rõhunud Suveräänsus aga valimiskünnist ei ületanud.

2014 – kandidaadid, valimissituatsioon, mida näitavad arvamusküsitlused?

Euroopa Parlamendi valimised leiavad aset tugevas, 2013. aasta sügisel peetud parlamendivalimiste järellainetuses, kus valijad kujundasid jõuliselt ümber senist poliitmaastikku. Traditsiooniliselt Euroopa Parlamendi valimistel enim kohti võitnud Kodanike Demokraatlik Liit (ODS) on oma positsioonid korruptsiooniskandaalide valguses kaotanud ja nende positsioonid on hõivanud meediamagnaadi Andrej Babiši asutatud Rahulolematute Kodanike Aktsioonipartei (ANO), mis hetkel on küsitlustes enim toetust nautiv Tšehhi erakond. ANO valis parteinimekirja ette endise Tšehhi liitumisläbirääkimiste juhi ning hilisema Euroopa Komisjoni voliniku Pavel Telička ning püüab EL-i suhtes suhteliselt skeptiliselt meelestatud Tšehhi valijaid võita rõhudes kandidaatide kompetentsile ning pragmatismile.

ANO nimekiri koosneb suuresti tehnokraatidest ja ärimeestest. Kuna erakond on uus ja pole Euroopa parlamenti varem kuulunud, on partei teatanud, et teeb EP-s koostööd ALDE fraktsiooniga. Mõned kohad võrreldes 2009. aasta valimistega kaotab tõenäoliselt sotsiaaldemokraatlik partei (ČSSD), mis seekord on valinud samuti pro-euroopaliku platvormi, kuigi rõhutab kampaanias traditsiooniliselt sisepoliitilisi sõnumeid. ODS-i olukord ei ole kiita, partei võitleb sisemiste probleemidega, kuigi püüab peamiseks kampaaniasõnumiks upitada euro üle peetavat referendumit (teades, et enamik kodanikke on euroalaga liitumise vastu). Lojaalsete valijate toel ületavad valimiskünnise arvatavasti ka kommunistid (KSČM) ja parempoolne kristlik-demokraatlik rahvapartei (KDU-ČSL).

+ + +