Euroopa Parlamendi valimise seadus sätestab põhireeglid hääletamistulemuste kindlakstegemisel. Vältimaks seaduse erinevaid tõlgendamisvõimalusi hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel saatis Vabariigi Valimiskomisjon jaoskonnakomisjonidele täiendavad selgitused ja juhised, kuidas seadust praktikas rakendada.
Reeglina tunnistatakse kehtetuks sedel, millele on kirjutatud mitu või mitte ühtegi või olematu registreerimisnumber, samuti sedelid, millel registreerimisnumber on parandatud või ei ole loetav. Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi erakonna või üksikkandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel siiski kehtivaks. Siin tuleks lähtuda järgmistest põhimõtetest:
- kui hääletamissedelile on kirjutatud erakonna nimi, on sedel kehtiv. Kehtiv on ka sedel, millele kirjutatud erakonna nimi ei ole täielik, kuid on üheselt mõistetav, millise erakonnaga on tegemist;
- kui hääletamissedelile on kirjutatud üksikkandidaadi nimi, on sedel kehtiv. Kui sedelil on ainult perekonnanimi, on sedel kehtiv juhul, kui teist samanimelise perekonnanimega kandidaati valimistel ei kandideeri;
- kui hääletamissedelile on kirjutatud erakonna nimekirjas kandideeriva kandidaadi nimi, on sedel kehtetu;
- kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühtegi registreerimisnumbrit, vaid on kirjutatud muid sõnu, väljendeid, numbreid, isikute nimesid, kes ei ole kandidaadid vms, on sedel kehtetu.
Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks või kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas.
Hääletamisõigus on ka Eesti kodakondsust mitteomaval Euroopa Liidu kodanikul:
1) kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks;
2) kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab tema elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse;
3) kellelt tema päritoluriigis ei ole hääletamisõigust ära võetud.
Hääletamisel osalemiseks end registreerida ei ole vaja. Selleks, et tagada valimiste ühetaolisus - so igal valijal on üks hääl - koostatakse valijate nimekirjad. Valijate nimekirjad koostatakse Eesti rahvastikuregistri andmete alusel. Registrit peetakse alaliselt. Registripidamise eest vastutab siseministeerium.
Valijate nimekiri koostatakse rahvastikuregistri 8. mai seisuga. Pärast seda kuupäeva registriandmetes muudatusi ei tehta ja valija kantakse valijate nimekirja selle aadressi alusel, mis oli märgitud registrisse 8. mail. Valijate nimekirjas tehakse muudatus ja isik kantakse valijate nimekirja üksnes juhul, kui ta ei ole üheski valijate nimekirjas.
Hiljemalt 18. maiks saadetakse igale valijale valijakaart, mis kinnitab registris olemist.
Kui Te pole 23. maiks valijakaarti saanud, pöörduge selgituse saamiseks elukohajärgse valla- või linnasekretäri poole. Samal aadressil pöörduge ka siis, kui valijakaardile kantud andmetes on vigu. Näiteks Tallinnas saab informatsiooni linnaosavalitsuste registriosakondadest.
Jaoskonnakomisjoni asukoht on kirjas valijale saadetaval valijakaardil. Info valimisjaoskondade kohta avalikustatakse ka Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel.
Lisaks on võimalik oma elukohajärgne valimisjaoskond üles leida logides sisse kodanikuportaali https://www.eesti.ee
Hääletada saab elukohajärgses valimisjaoskonnas valimispäeval 7. juunil kell 9.00-20.00.
Eelhääletamine toimub 1.- 3. juunil kõigis valimisjaoskondades kell 12.00 - 20.00.
Lisaks on võimalik alates 28. mai kella 12.00 kuni 3. juuni kella 20.00 hääletada elektrooniliselt veebilehel http://www.valimised.ee.
Eelhääletamise ajal saab hääletada ka väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda. Igas vallas ja linnas on vähemalt üks selline valimisjaoskond, mis korraldab väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist.
Kui Te terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas, võite esitada kirjaliku taotluse kodus hääletamiseks. Taotluses tuleb märkida kodus hääletamise taotlemise põhjus. Taotlust saab esitada kuni valimispäeva kella 16.00-ni kas jaoskonnakomisjonile või valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele).
Kodus hääletamist korraldatakse vaid valimispäeval 7.juunil.
Valija läheb jaoskonda, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset hääletamist. Igas vallas ja linnas on vähemalt üks selline jaoskond. Väljaspool elukohta saab hääletada ainult eelhääletamise päevadel. Valimispäeval saab hääletada ainult oma elukohajärgses jaoskonnas.
Valija esitab jaoskonnakomisjoni liikmele isikut tõendava dokumendi, mille alusel kantakse valija andmed valijate nimekirja. Valija annab allkirja valijate nimekirja ja saab vastu hääletamissedeli ja kaks ümbrikku. Valija kirjutab sedelile ühe erakonna või üksikkandidaadi registreerimisnumbri.
Pärast hääletamissedeli täitmist paneb valija sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Sellele nn välimisele ümbrikule kirjutab kas valija ise või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja aadressi, mille järgi valija on kantud valijate registrisse. Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud valimiskasti.
Kui Te ei saa terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada oma elukohajärgses valimisjaoskonnas, võite taotleda hääletamist oma asukohas.
Asukohas saab hääletada näiteks juhul, kui valija on valimiste ajal haiglas, mis ei asu tema elukohajärgse jaoskonna territooriumil. Taotlust saab esitada kuni 3. juuni kella 16.00-ni kas jaoskonnakomisjonile või valla või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele).
Asukohas hääletamine toimub eelhääletamise ajal, s.o 1-3. juunil.
Välisriigis on õigus hääletada igal alaliselt välisriigis elaval või ajutiselt välisriigis viibival Eesti kodanikul. Välisriigis hääletamise viivad läbi Eesti välisesindused.
Valija hääletab kirja teel või vahetult Eesti välisesinduses, kus toimub hääletamine vähemalt 2 päeval ajavahemikus 23. mai- 28. mai.
Välisriigis elav valija, kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja ja kes ei ole hääletanud välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras, võib hääletada eelhääletamise ajal valimisjaoskonnas, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist.
Kaasa tuleb võtta kehtiv isikut tõendav dokument (näiteks pass, isikutunnistus, juhiluba, pensionitunnistus), millel on isiku nimi, sünniaeg või isikukood ja foto.
Valija esitab hääletamissedeli saamiseks kehtiva isikut tõendava dokumendi. Kui valija on saanud hääletamissedeli, siis annab ta selle kohta allkirja. Hääletamissedel tuleb täita selleks ettenähtud kabiinis. Valija täidab sedeli ise.
Valija saab hääletada ühe erakonna või üksikkandidaadi poolt, kes on kandidaatide koondnimekirjas. Meelepärase erakonna või üksikkandidaadi number tuleb kirjutada hääletamissedelile.
Pärast valimissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele. Viimane paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. Valija laseb hääletamissedeli valimiskasti ise.
Valimistulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Mandaadid jaotatakse vastavalt erakondadele ja üksikkandidaadile antud häälte koguarvule. Mandaatide jaotamisel kasutatakse d’Hondti jagajate meetodit jagajate jadadega 1, 2, 3, 4 jne. Erakondadele arvutatakse võrdlusarvud, milleks jagatakse erakonnale antud kehtivate häälte arv jagajate jada vastavate väärtustega. Üksikkandidaadi võrdlusarvuks on talle antud häälte koguarv. Mandaadi saab erakond, kelle võrdlusarv on suurem.
Erakonna nimekirjas saab mandaadi kandidaat, kes on eelreastatud nimekirjas eespool.
Mida rohkem on erakonnal võrreldes teiste erakondega kokku hääli, seda suurem on tema võimalus saada üks või rohkem kohti Euroopa Parlamendis.
Kui mandaadi saanud kandidaat loobub mandaadist, läheb Euroopa Parlamenti tema asemel asendusliige. Asendusliikmeks on esimene valimata jäänud kandidaat mandaadist loobunud isikuga samas nimekirjas kandideerinute hulgast ehk siis järgmine kandidaat sellest nimekirjast.
Valimistulemuste kindlakstegemine on avalik.
